Jaga lugu:

Muudatused peretoetustes 2019

2019. aastal tõuseb lapsetoetus esimesele lapsele, muutub vanemahüvitise arvestusperiood ja lõpetatakse lapsehooldustasu määramine ning maksmine.

Uus aasta tõi peretoetuste süsteemi mitmeid muudatusi  Foto: scanpix

Lapsetoetus esimesele lapsele tõuseb 60 euroni kuus

2019. aastast on lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kui laps jätkab õpinguid, makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, millal laps saab 19-aastaseks. Alates kolmandast lapsest on lapsetoetus iga lapse eest 100 eurot kuus. Lisaks saab kolme või enamat last kasvatav pere 2017. aasta 1. juulist kehtima hakanud lasterikka pere toetust 300 eurot kuus.

Muutub vanemahüvitise arvestusperiood

1. septembrist 2019 arvestatakse vanemahüvitist rasedusele (9-le kuule) eelnenud 12 kalendrikuu alusel.

Keda uuele korrale üleminek mõjutab?

See, kas sulle hakkab kehtima uus vanemahüvitise arvestamise kord, sõltub sellest, millal sul tekib õigus vanemahüvitisele. Uus kord mõjutab kõiki, kelle vanemahüvitise saamise õigus tekib alates 1. septembrist 2019.

Pane tähele, et vanemahüvitisele tekib õigus järgmisel päeval pärast seda, kui lapse emal lõpeb rasedus- ja sünnituspuhkus (sünnitusleht/periood, mille eest maksab Haigekassa sünnitushüvitist) - enamasti 70-110 kalendripäeva pärast lapse sündi. Kui lapse ema ei käinud lapse sünnile eelnevalt tööl ja tal ei olnud seega õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele ja/või sünnituslehele jääda, siis tekib vanemahüvitise saamise õigus lapse sündimise päeval.

Kui sul tekib hüvitise saamise õigus enne 1. septembrit 2019, siis sind uuele süsteemile üleminek ei puuduta - vanemahüvitise määrame või maksmist jätkame senises korras.

Ka varem määratud vanemahüvitisi me ümber ei arvuta ja maksame edasi nii, nagu varem määratud.

Uuele korrale üleminek puudutab sind seega juhul, kui:

- lapse ema ei käinud enne lapse sündi tööl ja tal ei olnud seega õigust võtta rasedus- ja sünnituspuhkust (jääda sünnituslehele) ning laps sünnib 1. septembril 2019 või hiljem.

- lapse ema käis enne lapse sündi tööl ja jäi oma tööandja juurest rasedus- ja sünnituspuhkusele (sünnituslehele) ja rasedus- ja sünnituspuhkus lõpeb 31.augustil 2019 või hiljem (õigus vanemahüvitisele tekib rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisele järgneval päeval ehk 1. septembril 2019 või hiljem).

- lapse emal oli muudel alustel õigus sünnitushüvitisele (näiteks FIE-d) ja tema sünnitushüvitise saamise periood lõpeb 31. augustil 2019 või hiljem (õigus vanemahüvitisele tekib sünnitushüvitise saamise perioodi lõppemisele järgneval päeval ehk 1. septembril 2019 või hiljem)

Kuidas arvestatakse vanemahüvitise suurust?

Näide 1. Kui laps sünnib 10. septembril 2019, kehtib juba igal juhul uus kord ja arvutame vanemahüvitise selle lapse vanematele uue korra järgi. Lapse sünnikuust ehk septembrist 2019 lahutame 9 täispikka kuud = detsember 2018. Arvesse lähevad seega detsembrile 2018 eelnenud 12 kalendrikuud. Vanemahüvitise suuruse arvutame perioodi 1. detsember 2017- 30. november 2018 teenitud tulude alusel.

Näide 2. Kui lapse eeldatav sünnikuupäev on 14. mail 2019 ja lapse ema käib enne lapse sündi tööl ning tal on seega õigus jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele (võtta sünnitusleht/saada sünnitushüvitist).

Lapse ema võib ise otsustada, millal ta rasedus ja sünnituspuhkusele jääb. See saab olla kõige varem 70 kuni hiljemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnikuupäeva. Sellest otsusest võib aga sõltuda, kas vanemahüvitise summa arvutatakse vana või uue korra järgi, kuna sellest oleneb, millal lõpeb rasedus- ja sünnituspuhkus (sünnitusleht) ning tekib õigus vanemahüvitisele.

Kui vanemahüvitise saamise õigus tekib hiljemalt 31. augustil 2019, arvestatakse vanemahüvitise suurust praegu kehtiva korra järgi - selle kalendriaasta tulude alusel, mis eelneb vanemahüvitise õiguse tekkimise aastale. Näiteks, kui hüvitisele tekib õigus 31. augustil 2019, siis vanemahüvitise suuruse arvutame välja sellele eelneva kalendriaasta ehk 2018. aasta tulude alusel.

Kuni 31.08.2019 kehtiva korra kohta leiad pikema selgituse koos näidetega SIIT.

Alates 1. septembrist 2019 vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisel arvutame vanemahüvitise suuruse välja uutel alustel. Uue korra järgi lahutame esmalt alati lapse sünnikuule eelnevad 9 täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, oli enneaegne või kauem kantud) ning vanemahüvitise arvestamisel võtame aluseks omakorda sellele 9 kuule eelnenud 12 kalendrikuu tulud.

Ka juhul, kui vanemahüvitist taotleb lapse isa, arvutame tema hüvitise sama perioodi põhjal.

Võrdleme kahte olukorda:

Kuidas arvestatakse vanemahüvitist laste järjestiksünni korral?

Kui uus laps sünnib enne, kui eelmine laps on saanud 2-aasta ja 6-kuu vanuseks, jääb kehtima senine kord, et vanemahüvitise arvestame lapsevanemale soodsama summa järgi.

See tähendab, et võrdleme eelmise lapse vanemahüvitise aluseks olnud tulu teise lapse vanemahüvitise aluseks oleva tuluga. Vanemahüvitise määrame lapsevanemale kasulikuma summa alusel.

Loe lähemalt SIIT.

Alates 1. septembrist 2019 lõpetatakse lapsehooldustasu määramine

Näide 1. Laps sünnib 31.08.2019 ja peres kasvab lisaks 4-aastane laps. Kehtib vana kord ning teise lapse sünniga seoses määrame lapsehooldustasu nii vastsündinuga seoses (38,36 eurot kuus) kui tema 4-aastase õe või vennaga seoses (19,18 eurot kuus). Lapsehooldustasu maksame mõlema lapse eest alates vastsündinuga seoses makstava vanemahüvitise lõppemisest kuni tema 3-aastaseks saamiseni ehk 31. augustini 2022.

Näide 2. Laps sünnib 1.09.2019 ja peres kasvab lisaks 2-aastane laps, kellega seoses juba maksame perele lapsehooldustasu.

Kuna uus laps sünnib pärast uue korra kehtima hakkamist, siis tema sünniga seoses me perele enam kumbagi lapse eest lapsehooldustasu ei määra.

2-aastase lapsega seoses maksame vanadel alustel perele lapsehooldustasu edasi seni, kuni hakkame vastsündinuga seoses maksma vanemahüvitist (see juhtub enamasti 70-110 päeva pärast lapse sündi). Sellest hetkest lõpetame 2-aastase lapsega seoses lapsehooldustasu maksmise. Põhjuseks, et vanemahüvitisega samaaegselt ei maksta perele lapsehooldustasu ühegi lapse eest ning pärast vanemahüvitise saamise lõppu on vanem laps juba rohkem kui 3-aastane ning vana korra järgi tekkinud õigus temaga seoses lapsehooldustasu saada on lõppenud.

Näide 3. Laps sünnib 01.09.2019 ja peres kasvab lisaks 4-aastane laps. Lapsehooldustasu ei määrata kummagi lapsega seoses.

1.09.2019 ja hiljem sündinud lastega seoses lapsehooldustasu enam ei maksta. Sellest vabanevad vahendid seob riik aastatel 2020-2022 järk-järgult uude vanemahüvitise süsteemi. Pikemalt on võimalik planeeritud muudatustest lugeda SIIT.

Kõigile peredele, kuhu sünnib laps hiljemalt 31. augustil 2019, määratakse ja makstakse lapsehooldustasu vana korra järgi edasi.

Samuti makstakse lapsehooldustasu edasi kõigile, kes 31. augusti 2019 seisuga saavad juba lapsehooldustasu või kellele oleme selle varem määranud.

Lapsehooldustasu makstakse edasi kuni selle saamise õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024.

Lapsehooldustasu suurus on 38,36 eurot kuus alates vanemahüvitise saamise lõppemisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui peres kasvab lisaks veel 3-kuni 8-aastaseid lapsi, makstakse ka nendega seoses lapsehooldustasu 19,18 eurot kuus lapse kohta. 3-lapselistes ja suuremates peredes on õigus lapsehooldustasu (19,18 eurot) saada kõigi kuni 8 aastaste lastega seoses.

Pane tähele, et vanemahüvitist ja lapsehooldustasu samaaegselt ühele perele ei maksta – seega perioodil, kui makstakse perele ühe lapsega seoses vanemahüvitist, peatatakse lapsehooldustasu maksmine kõigi peres kasvavate laste eest.

Pikemalt on lapsehooldustasu kohta võimalik lugeda SIIT.

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136kai@personaliuudised.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee