Autor: Mait Kraun • 27. jaanuar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Raportis, mis avaldati selle nädala neljapäeval, kirjutatakse, et 36 miljoni ameeriklase töö on "tõsises ohus" – see tähendab, et peagi võidakse 70 protsenti nende ülesannetest asendada robotitega, mille jaoks on tehnoloogia tegelikult juba olemas. Kõige enam mõjutab see kokkasid, teenindajaid ja teisi toitlustussektoris töötavaid inimesi. Automatiseerimise eest ei pääse ka veokijuhid ja kontoris lihtsamaid ülesandeid täitvad inimesed.

"Nendel inimestel on vaja oma oskusi parandada, midagi uut õppida või töökohta vahetada," ütles Brookingsi raporti üks autoritest Mark Muro.

Muro lisas, et muutused võivad toimuda nii mõne aasta kui ka mitme kümnendi jooksul. Aga tõenäoline on see, et järgmise majanduslanguse ajal protsess kiireneb. Tavaliselt hakkavad ettevõtted kasutama kulusid vähendavaid tehnoloogiaid ajal, mil nende töötajate arv väheneb.

Osades uuringutes on leitud, et sarnane protsess toimus ka eelmiste majanduskriiside ajal. Osaliselt on see ka põhjus, miks 2008. aasta finantskriisist taastumise esimestel aastatel palju töökohti ei loodud.

Suurimad muutused teeninduses

Kuna tehisintellekt areneb järjest kiiremini, siis suuremad muutused ei toimu laohoonetes ja tööstuses. Need tulevad teeninduses – asendama hakatakse kioskite müüjaid ja hotellide administraatoreid.

Suurem osa töökohtadest muutub vähemalt teatud määral, sest masinad võtavad rutiinsemad ülesanded üle. Suurem osa töötajatest suudab muutustega toime tulla nii, et nad töökohta vahetama siiski ei pea.

Kõige enam mõjutavad muutused väiksemaid linnu, USA puhul eelkõige Kentucky ja Indiana osariigi linnasid, selgub raportist. Lisaks sellele on mõju suurem noorematele töötajatele, kes domineerivad toitlustussektoris ja teistes sektorites, kus automatiseerimise risk on suur.

Mõned restoranid on juba praegu hakanud kasutama masinaid, kus saab ise toitu tellida. Mõned on eksperimenteerinud robotitega ka köögis.

Keeletark robot

Google hakkab oma digitaalset häälabilist kasutama hotellides – robot on võimeline ära tundma üle kümne keele ning klientidega ka suhtlema. Isesõitvad autod hakkavad asendama veokijuhte. Walmart ja teised jaemüüjad valmistavad ette kassapidajateta poode, kuhu on paigaldatud isikutuvastuse tehnoloogia ning erinevad sensorid.

"Restoranid saavad tulevikus hakkama palju vähemate töötajatega," ütles Muro. "Hotellinduses on viie inimese asemel registratuuris ja inimesi tervitamas üks inimene. Muud teenused on võimalik iseteeninduses ära teha."

Paljud ökonomistid leiavad, et automatiseerimisel on tööturule pigem positiivne efekt, ütles Yorki ülikooli professor Matias Cortes. See võib majanduskasvule tõuke anda, hindu alandada ning nõudlust suurendada. Lisaks sellele luuakse automatiseerimise käigus ka uusi töökohti, mis asendavad vähemalt osaliselt neid, mis kaovad.

Kes ei pea töö kaotamise pärast muretsema?

Cortes aga nentis, et selgelt on turul ka "võitjad ja kaotajad". Lähiminevikus on automatiseerimine kõige enam mõjutanud madala haridustasemega mehi, kes töötavad tööstuses ja tehastes. Naiste puhul on löögi all olnud keskmise haridusega inimesed, kes domineerivad teenindust.

Tulevikus võib mõjutatavate töötajate hulk kasvada, sest masinad muutuvad järjest intelligentsemaks. Brookingsi raportis analüüsitakse erinevate ametikohtade automatiseerimise potentsiaali, mille aluseks on McKinsey läbi viidud uuring. Nendes töökohtades, mis alles jäävad, on lisaks kõrgele haridustasemele vaja ka suhtlemisoskust ja suurt emotsionaalset intelligentsust.

"Need kõrgepalgalised töökohad eeldavad loovust ja oskust probleeme lahendada," ütles Cortes. "Seda on uutel tehnoloogiatel raske asendada."