25 oktoober 2019

Hea sõna jõud ehk positiivsete tähelepanekute mõju ajutööle

Miks on nii, et isegi teades ja kogedes, kui tugev mõju on heal sõnal, positiivsel tähelepanekul või tänul, oleme sellega ikkagi kitsid?

Psühholoogiadoktor ja koolitaja Eva-Maria Kangro (Miltton New Nordics)  Foto: erakogu

Inimesel on nimelt kalduvus võtta positiivset iseenesestmõistetavalt. Hea ja ilus tundub normaalne ja kas on siis nii väga põhjust seda esile tõsta. Võib-olla on sinulgi käinud peast läbi sellised mõtted nagu „Mis ma ikka tunnustan, ta teab ju isegi.ˮ, „Ei leia õigeid sõnu.”, „Äkki sõnun ära.ˮ, „Saab ju veel paremini.ˮ.

Seevastu häiriv või ekstrapositiivne (ahvatlev!) on aga justkui kõrvalekalle normist ja sinna suundub tähelepanu vähimagi pingutuseta.

Psühholoogiast ja ajuteadustest on teada, et kestab see, mida kinnitad ja kordad. Psüühika vajab tagasisidet ja positiivne stiimul mõjub siinkohal tugeva tõmbena, tõstes ergutavate virgatsainete taset ajus ning ohjates stressihormooni üleküllust. Tulemuseks on rõõmsam meeleolu ja ladusam toimetulek pingetega. Niisiis, edukogemus viib edasi ja miks siis mitte neid hetki sõnaga fikseerida.

Psüühika õpib kasulikust kogemusest

Moodsas juhtimiskultuuris võtab üha enam maad mõtteviis, mis julgustab eksimusi mitte kartma, vaid neist päriselt õppima. See on tegelikult paras pähkel, sest inimestena oleme ebaedu suhtes ülimalt tundlikud ja parema meelega pigistame silmad kinni, kui et otsime negatiivsest kogemusest head. Kasulik õppimine toimub juhul, kui leiad ka nadist olukorrast enese jaoks edasiviiva tähenduse. Nõndaviisi areneb muuseas loov- ja kriitiline mõtlemine ning suutlikkus pepulikukkumisest kiiresti toibuda.

„Tehtud!”-hetked

Mis tunne on rapsida keset pooleliolevaid teemasid, kukkuvaid tähtaegu ja katkematut ettepoole vaatamist? Ühest küljest hoiab kestev tegevustik ja perspektiiv inimest elujõulisena. Ent psüühika vajab hädasti ka lõpetatuse ja rahulolutunnet: et midagi sai valmis ja sellega võib rahul olla. Palju polegi vaja, tähistamiseks piisab lihtsast fikseerimisest: „Hästi!”, „Algus tehtud!”, „Valmis!”, „Olen rahul!” jne. See on võimas kinnitus edenemisest ja motiveerib edasi liikuma.

Positiivne avaldus teeb imet

Kuitahes kohmakalt sa end ka ei tunne, siira positiivse komplimendiga ei ole võimalik mööda panna. Suure tõenäosusega teed sa hoopis kellegi päevast päeva. Ja kindla peale saad ka ise positiivse emotsionaalse laengu. Pealegi aktiveeruvad asjaosaliste peegelneuronid, mille ülesanne on kopeerida eeskuju. Seega hakkad õige pea ka ise rohkem komplimente saama. Positiivsed tähelepanekud igal juhul julgustavad, avavad ja lähendavad inimesi, mis kokkuvõttes on eduka stressijuhtimise peamine võti.

PROOVI JÄRELE

• Fikseeri päeva jooksul meeldivaid hetki, pöörates neile teadlikult tähelepanu. Arvesse läheb kõik: kohviubade aroom, vihma hääl, positiivne e-kiri, lahendatud ülesandejupp, mõte kallimast, nauditav suutäis jne. Eriti kasulik on nende momentide teadvustamine päevadel, mil kõik näib olevat üks suur jamade pundar. Niimoodi stimuleerid psüühika halvavast negatiivsusest välja astuma ja avaramalt mõtlema.

• Sea sisse igaõhtune kasulike mõtete päevik. Mille eest oled tänasele tagasi vaadates tänulik? Mille üle rõõmus? Mida õppisid?

• Tee iga päev otsejoones positiivseid avaldusi: ütle välja, kui sulle kellegi juures miski meeldib, lugupidamist või sümpaatiat äratab. Ära muretse, hea sõna ei aja upakile ega valmista piinlikkust, vaid edendab hoopis empaatiat ja toimib kui antidepressant.

Eva-Maria Kangro räägib teemast pikemalt Koolituskonverentsil 2020, kus ta astub üles enesejuhtimise ja -arengu töötoas.

Vaata ka teisi põnevaid esinejaid ja kava ning registreeri end SIIN.

Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700