Autor: Kristel Maran • 3. mai 2021

Suur persoonilugu: algataja tüüpi Janika Valliste

Coop Panga personalijuht Janika Valliste ütleb, et tal on tööelus väga vedanud nii juhtide kui ka valdkondadega. Janika on töötanud ja töötab praegugi juhiga, kes tõepoolest hoolib inimestest, on toeks talle kui personalijuhile, usaldab ja annab vabaduse tegutseda.

Janika Valliste
Autor: Meeli Küttim

Pangandus ja tootmine koos inseneriteenustega on ülipõnevad ja kiiresti arenevad valdkonnad. Mitmes töökohas on Janika saanud olla esimene personalijuht, üles ehitada süsteemi ja meeskonna ning see sobib talle väga. Samas ütleb naine muiates, et personalijuhiks saamisest ta unistada küll ei osanud. Lapsena tahtis Raplamaalt Kaiust pärit tüdruk saada pigem lauljaks.

Janika õppis kergetööstustehnikumis asjaajamist ja arhiivindust, kust suundus tööle tollasesse ehitusettevõttesse Tonerek Ehitus. Ta oli ametinimetuselt sekretär, kuid tegi personalitööd: tegeles töökeskkonna ja -ohutusteemadega, töölepingute ja töötajatele mõeldud üritustega. Tagantjärele ütleb ta rahulolevalt: „Tonereki periood oli väga tore. Sealt sain kaasa teadmise, mida tähendab, kui töökaaslased on su teine pere. Ka aeg oli selline, et ehitusettevõttes töötamine oli väga põnev. Eesti elu oli teistsugune.”

Janika Valliste
Iga personaliinimene teab une pealt, et õige inimene õigel ametikohal on parim, mis ühe tööandjaga juhtuda saab.

Tonerekis töötamise kõrvalt läks Janika EBS-i ettevõtlust ja ärijuhtimist õppima. Personalitöö juurde jõudis ta tõsisemalt aastal 2005 tänu lõputöö juhendajale Ruth Alasele, kes oli koostamas oma viiendat käsiraamatut personalijuhtimisest. Janika tegi koos kursusekaaslasest sõbrannaga lõputööks uuringu personalijuhtimise praktikatest valitud Eesti ettevõtete näitel ja analüüsis, kuidas tolleaegses personalijuhtimises haakus praktika teooriaga.

Alati pole lihtne, tuleb katsetada

2007. aastal sai Janika seitsme kuu pikkuse töökogemuse Maximas, mis lühikese ajaga andis hea õppetunni. „Seal olid väga toredad kolleegid, aga personali voolavus suur, juhtimine tsentraalne ja peamaja personalitöö mahud meeletud.” Seejärel võttis naine aega mõelda, kus ta tegelikult töötada tahaks. „Olen täheldanud, et kui kusagil pikalt tööl olla, siis kohe järgmist stabiilset kohta ei pruugigi leida. Vahepeal on mõned vahetused ja siis leitakse uus sobiv koht. Alati pole lihtne – tuleb katsetada, milline organisatsioon inimesele sobib ja vastupidi.” Personalijuhina peab Janika tööle kandideerijate CV-sid vaadates seda kogemust alati meeles.

Töökoha vahetusest rääkides ütleb ta: „Kui oled otsustanud, et tahad liikuda ja oled valmis, siis liigud ka. Kui ei ole valmis, siis olgu viirus või muu kriis, see on vaid üks põhjendus iseendale, miks muutust mitte teha. Töökohavahetus on nagunii risk.”

Janika Valliste
Autor: Meeli Küttim

Edasi tuli aga Janika tööellu õnnelik maandumine JOT Automation Groupi Eesti harusse, kuhu ta kutsuti pärast vestlust päevapealt tööle. JOT Automation Group ja selle tollane omanik Veiko Lesonen on üks Põhja-Soome edulugudest. JOT-i Eesti harus oli kaks peamist üksust: tootmine ja inseneriteenused. Tegeleti peamiselt telekommunikatsiooni ettevõtetele tootmis- ja testliinide väljatöötamise ning tootmisega, teine suund oli autotööstusele.

Valdkond oli ülipõnev, kuid Janika tõdeb, et sisseelamine võttis siiski aega. „Tootmises ja inseneerias on kõik väga spetsiifiline. Samas on selle valdkonna väga suur eelis see, et valmib käegakatsutav toode. Tänapäeval ju paljudel töödel füüsilist tulemust ei ole, heal juhul valmib mõni dokument.”

Janika ütleb, et talle meeldib väga kõik, mis seondub Soomega ja Soome rahvaga. Sümpaatia sai JOT-is töötades veelgi kinnitust. Tollane tiim oli grupiülene, kuhu kuulusid lisaks Janikale Soome ja Hiina personalijuhid. Neis kolmes riigis olid grupi suurimad tootmisüksused. Käidi üksteisel külas, et näha, kuidas asjad toimivad. Soome peakontor oli Oulus, aga paar korda käis Janika ka Hiinas ja tutvus sealse töökultuuriga.

JOT-i aastatest võttis Janika kaasa julguse muutusi ellu viia ja tehnoloogiliselt areneda. „Mõistsin, kui kiire on tehnoloogia areng ja kui vajalik on see ka personalitöös. Olin ise mitme programmi väljavahetamise juures. Uuenduste puhul ei ole vaja karta, et ei oska. Ei peagi algul oskama, kui tead, kellelt küsida. Tuleb lihtsalt peale hakata.” Eestis juurutas JOT Group palju, kuna kohapeal oli suur initsiatiiv ja tahtmine olla pidevas arengus.

Põnev kogemus oli lean-põhimõtete ja tehnikate juurutamine – kuidas töötajaid koolitada, millised on tulemused, kuidas tegevuse efektiivsus suureneb väikeste asjade mõjul. Tootmises on seda lihtsam näha, aga see toimib igas valdkonnas. Loodi Kaizen nõukogu parendusettepanekuteks, rakendati 5S metoodikat ning VSM-i (value stream mapping). Janikale on alati meeldinud ise kättpidi tegevustes sees olla ja mõista, mis toimub. Praegu on tal natuke kahju sellest, et paraku kõike alati ei jõua.

JOT Automation Group andis Janikale kindla veendumuse, et inimsuhted on tähtsad. „Kui suhted on korras, siis töö sujub. Kui suhted ei ole head, siis hakkab alati midagi ka töös kärisema. Inimestele tähelepanu pööramine on ülioluline. Parem jätta midagi muud tegemata, aga oma inimestega tuleb rääkida.” Ka praegu on see väga aktuaalne. Lisaks õpetas JOT-i periood, et ka kõige raskemates ja keerulisemates olukordades peab töö juures olema lõbus, sest just see päästab tihti päeva.

Janika Valliste
Mõistsin, kui kiire on tehnoloogia areng ja kui vajalik on see ka personalitöös.

Julgus teha teisiti

Kuna Eesti harust lahkus korraga kogu juhtkond, sai Janika kogemuse, kus koondada tuli ka iseennast. Edasi oleks võinud võtta pausi ja puhata, aga elu viis hoopis Talentori konkursi kaudu Krediidipanga personalijuhiks. Nii nagu JOT Eesti OÜ-s, oli ta Krediidipangas esimene personalijuht, mis andis hea võimaluse arengutes kaasa rääkida. 2017. aastal toimus omanike vahetus ning alguse sai Coop Panga periood. Janikal on Coop Panga tiimis kaks personalispetsialisti, assistendid ja administraatorid. Õige pea ootab ees kolimine Maakri tänavale uude Skyoni pilvelõhkujasse.

Kui Coop Pank hakkas turule tulema, korraldati Raimo Ülaverega väärtuste töötuba, mida panga poolt aitas vedada ka Janika. „Töötoas sõnastasime oma väärtused: „profid mängivad kokku”, „jõuame sihile” ja „julgus teha teisiti”.” Janika ütleb, et need on väärtused, mis panga töötajaid ka päriselt kõnetavad, kuna põhinevad nende isiklikel väärtustel. Suhtlus ja juhtimine käivad tõesti nende väärtuste järgi. Ka aastavestlustel on väärtuste plokk, kus keskendutakse mõlema poole väärtusmaailmale.

„Julgus teha teisiti” tähistab osaliselt ka sünergiat Coopi kauplusteketiga, kus pakutakse pangatooteid. Kõik Coopi kaupluste töötajad, kes pakuvad pangateenuseid, peavad samamoodi baastasandil teadma, mida tähendab pangasaladus või mis peitub termini AML (anti-money laundering) taga. „Olen ka ise käinud koolitamas, näiteks Raplas ja Jõgeval. Mind väga kõnetab Coopi missioon – hoida elu igas Eestimaa nurgas ja seda edasi viia. Olen kindlasti Eestimaa patrioot ja fänn. Tõesti tahan, et Eestis elu edasi läheks.”

Ajaliselt on Janikal Coop Pangas viimastel aastatel olnud kõige enam tööd värbamisega. Töötajate hulk on kasvanud 2017. aasta algusest ligi 40%. On toimunud struktuurimuudatusi, loodud uusi töökohti ja töötajad on ka roteerunud. Janika on välja arvutanud, et 2017. aastal kulus tal ainuüksi värbamise peale aastast tervelt kolm kuud. Vahel oli seitse-kaheksa intervjuud päevas. Janika on veendunud: „Värbamine peab kvalitatiivses mõttes olema alati fookuses. Iga personaliinimene teab une pealt, et õige inimene õigel ametikohal on parim, mis ühe tööandjaga juhtuda saab. Inimesi ei tohi kunagi iseenesest mõistetavalt võtta.”

Inimesed on number üks

Coop Pank alustas äsja tööandja maine- ja brändinguprojekti koostöös Brandemiga, mille eesmärk on panna kokku Coop Panga tööandja väärtuspakkumine. Eelmisesse aastasse jäi olulisema personaliprojektina programmivahetus ning algust tehti vestluste keskkonna arendusega. Arendused on olnud põnevad, ka tagasilööke on olnud, aga neid saab nimetada arendavaks kogemuseks. Janika on 2020. aastale tagasi vaadates tänulik: „Julgen öelda, et mu tiim ja osakond on väga tugevalt mu kõrval. Viimasel aastal olen eriti selgelt mõistnud, kui oluline on hea meeskond. Olen õnnelik, et nad olemas on.”

Aktuaalne teema on, kuidas toetada töötajaid koroonakriisis, et nad ei tunneks end üksi ja teaksid, kui olulised nad on. Pangatöötajad on praegu enamasti kodukontoris. Janika tunnetab, et aasta jooksul on veebis juba palju tehtud, uudsus on kadunud. Ta tegi juhtidele ettepaneku korraldada vestluseid metsas jalutades. Nii mõnigi juht on juba ideest kinni haaranud ja tagasiside on väga positiivne. Jalutuskäik annab mitu head tulemust korraga: saab arvutist eemale, värskes õhus olla ning ühtlasi tööjutud räägitud.

Küsimusele, mis on Coop Panga puhul kõige ägedam, vastab Janika: „Inimesed on kindlasti minu jaoks number üks. Olen erinevates sektorites töötanud ja inimesed on mulle ka varasemates töökohtades sügavale hinge pugenud, aga ütlen, et maailma ägedaimad pangatöötajad on just Coop Pangas. Teiseks olen väga rahul, et saan Coop Pangas ennast teostada. Mulle on väga oluline, et saan midagi luua ja üles ehitada. Stabiilsus on mulle keeruline. Kindlasti olen pigem algataja ja mind väga innustab, kui saab proovida midagi täiesti uut.”

Autor: Meeli Küttim

Teeb kõike südamega

Eesti personalijuhtimise taset peab Janika kõrgeks. Eelmise aasta lõpust on ta ka PARE juhatuse liige ning veab digitöörühma. „PARE tegevust seestpoolt vaadates näen tohutut entusiasmi oma valdkonna arengusse panustada. „PARE-ga paremaks” ei ole kindlasti vaid loosung – sellel on väga tugev sisu taga. Ma tõesti ei ole kohanud ühtki personalijuhti, kes ei teeks päevast päeva südamega tööd selle nimel, et inimesed oleksid rahul ja õnnelikud, areneksid ning ettevõttel oleks hea äritulemus.”

Vabatahtlikku tööd on ta ka varem teinud. „Olin Coop Panga esindaja Pangaliidu finantshariduse toimkonnas. Olen alati tahtnud teha midagi, et omalt poolt ühiskonnale tagasi anda. Märts on rahatarkuse kuu, siis käisin koolides rahatarkusest rääkimas.” Janika valis alati koolid väljaspool pealinna, käis Valgas ja Palamusel, et kanda edasi Coop Panga missiooni hoida elu igas Eestimaa nurgas. Janika sõnab, et teeb kõike südamega, olgu see töö, vabatahtlik tegevus, pere või sõbrad. „Olen loomult hästi optimistlik, mulle meeldib mõelda, et olen uuendusmeelne ja pidevas liikumises.”

Tema suurim hobi on matkamine ja hetkel on ta pisut õnnetu, et kõik kinni on. „Rabad on Eestis suurepärased, aga ülerahvastatud.” Janika hing kutsub mägedesse, mida saab vallutada ilma lisavarustuseta ja nii, et sõrmed-varbad alles jäävad. Näiteks Kilimanjaro võiks olla jõukohane. Talle meeldib kõik põhjamaine ja nii on matkadki viinud peamiselt põhja poole. Ta on käinud matkamas Islandil, Rootsis, Norras ja vallutanud Skandinaavia kõrgeima, Kebnekaise mäetipu koos vanema poja, mehe ja vennaga. Islandi ja Norra matkadel oli kaasas hoopis noorem poeg.

„Ma pean väga oluliseks perega koos veedetud aega ning kogetud elamusi. Õnneks on meil peres puhkuse veetmise osas ühine maitse. Oleme mehega kokku leppinud, et rannapuhkused tulevad siis, kui enam turnida ei jõua.” Linnareisidel käiakse korra aastas koos sõbrannadega, mis on samuti hindamatu väärtusega kvaliteetaeg.

Janika naudib audiovisuaalmaailma, vaatab filme ja telesarju Jupiterist ja Netflixist ning sügiseti PÖFF-i filme. Talle meeldib ka lugeda, aga see käib hooti, kas mitu raamatut järjest või mitu kuud mitte ühtegi. Lisaks tegeleb Janika tervisespordiga – natuke jooksmist, natuke suusatamist, natuke kõndimist. Ema süda rõõmustas, kui noorem poeg sõitis sel aastal esimest korda Tartu Maratoni ja sai tulemuseks ülitubli 12. koha.

Janika soovitus alustavale personalijuhile
Sea oma prioriteedid nii, et esimene on inimene oma rõõmude ja muredega ja alles siis muud ülesanded. Õpi kuulama ja märkama. Astu PARE liikmeks, kui sa seda veel ei ole: saad suure professionaalidest koosneva võrgustiku liikmeks, kes on alati valmis kogemusi jagama. Tasub ka julgelt minna kaasa tehnoloogia ja uuendustega, katsetada, olla avatud ja õppida. Ning veel üks oluline asi – lõpeta tööpäev õigel ajal ära!
Jaga lugu
Personaliuudised.ee toetajad:
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700