Juht, parem kontrolli oma emotsioone või muidu … osa 3

Kathleen Kanervikko
Kathleen Kanervikko

Paljude inimeste arusaam juhtimisest on meeskonnaliikmete pidev domineerimine ja ühtse eesmärgi nimel tegutsema sundimine. Inimesi paneb tööle ju ainult hirm ja juhi pidev kontroll, arvavad nad. Tegelikult on juhtimine türanniast kaugel ja hea juht on vaid see, kes veenab oma alluvaid ühise eesmärgi nimel töötama, mitte ei terroriseeri neid.

See eeldab aga töötajate rahulolu, piisavat vabadust ja tunnet, et neist hoolitakse. Kuna need tingimused paljusid juhte ei huvita, on selge, miks emotsionaalse intelligentsuse valdamine tänapäeval lausa hädavajalik on.

Daniel Golemani aastatepikkused uuringud näitavad, et emotsionaalse intelligentsuse tähtsus tulemuste saavutamisel töös on lausa kaks korda suurem kui üldisel intelligentsusel (IQ). Emotsionaalne andekus annab sulle juhina nimelt 90-protsendilise eelise teiste, vähem emotsionaalselt teadlikumate ees. Miks? Sest me oleme emotsionaalsed olendid ja otseselt mõjutatud meid ümbritsevate inimeste tujudest (meenutuseks). Kuna aga oma tujusid kontrollida on väga raske ja see vajab pikaaegset praktikat, läheme tagasi Richard Boyatzise viie sammu mudeli juurde, et jätkata viimases artiklis pooleli jäänud 3. etapi arutelu.

3. SAMM. Mida teha, et saada siit, kus ma praegu olen, sinna, kus ma tahaksin olla?

Selleks, et võtta Daniel Golemani loodud emotsionaalse intelligentsuse neli komponenti (vt eelm. artikkel) ja panna need enda jaoks tööle, vajab iga juht põhjalikku tegevuskava. Kui näiteks töötajate tagasisidest selgub, et oled juhina ükskõikne ega pööra oma alluvate vajadustele piisavalt tähelepanu, siis vajad sa igapäevast meeldetuletust, et oma ükskõiksus hoolivuse ja huviga asendada. Teades, et just nimelt hoolimatus on sinu arengukoht, saad sa seda ka tööväliselt praktiseerida: kas pöörad oma naisele piisavalt tähelepanu? Aga oma vanematele? Kas oled kassapidaja vastu lahke ja sõbralik? Kas lased vanema inimese järjekorras ette? Elu pakub palju võimalusi oma nõrkusi märgata ja hea juht võtab end igas aspektis käsile ning annab endast parima, et oma vanad mustrid kiiremas korras uutega asendada.

4. SAMM. Kuidas jääda muudatustele kindlaks ja vanu vigu mitte korrata?

Selleks, et muudatus jäädavalt aset leiaks, on juhil vaja võimalikult palju iseenda kallal vaeva näha ja igal võimalikul hetkel endalt küsida: kas minu praegune tuju mõjutab minu töötajaid pigem positiivselt ja inspireerivalt või hoopis negatiivselt ja domineerivalt? Veel üks hea viis jäädvustada vajalikud muudatused sügavale ajju, on visualiseerimine. Kui sa juhina näed end vaimusilmas sõbraliku, humoorika, lahke ja vastutulelikuna, siis on väike võimalus, et astud järgmisel hommikul oma töötajate ette hoopis närvilise ja kurjana. Teaduslikult on tõestatud, et olukordade visualiseerimine vallandab ajus täpselt samasuguse protsessi nagu reaalne ja füüsiline kokkupuude sama situatsiooniga. Seega aitab iseenda kui teadliku ja austatud juhi ettekujutamine su alateadvusel paremini n-ö su uue minaga kohanduda.

5. SAMM. Kes mind aitab?

Viimane samm iseenda emotsioonide teadvustamises ja nende kontrollimises on tugi ja meeskonna abi. Kuigi tänapäeva maailmas arvab enamik juhte, et nad peavad olema meeskonnaliikmetele kättesaamatud ja eraldiseisvad, näitab tegelikkus hoopis midagi muud. Ükski juht nimelt ei saa areneda, kui ta pole valmis oma alluvate tagasisidet kuulma. Iga õppeprotsess võtab aega ja juhil on vaja pidevat tagasisidet, et taibata, kus suunas ta oma arenguga tüürib. Jäädes haavatavaks ja tunnistades oma nõrku külgi, suudavad ka töötajad olla mõistvad ja luua juhile turvalise keskkonna, kus õigeid käitumisnorme kompida ja vanu mustreid sammhaaval lagundada.

Emotsionaalne juhtimine ei ole ainus vajalik osa täisväärtuslikust ja inimsõbrralikust juhtimisstiilist. Ometi on see tihtipeale kõige vähem praktiseeritud osa, mis nii töötajad kui ka juhi enda õnnetuks ja rahulolematuks teeb. Toetudes neuroloogilistele, psühholoogilistele ja organisatsioonilistele uuringutele, on just juhi emotsionaalne intelligentsus alustala, mille puudumisel laguneb kogu organisatsioon nii või teisiti ühel päeval koost.

Osale arutelus

  • Kathleen Kanervikko, Motivaatori turundusjuht

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad