Sotsiaalministeerium

Iganenud on arusaam, et inimene võrdub töökohaga ja töökeskkond koosneb inimeste arvuga korrutatud ühesugustest laudadest, toolidest, sahtlitest ja kappidest. Sotsiaalministeerium ja Telia jagavad kogemusi innovaatilise töökeskkonna loomisest ning selgitavad, kuidas see toetab tänapäevast organisatsioonikultuuri.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele riikliku pensioni 2019. aasta indeksi väärtuse kinnitamise eelnõu, millega saab uueks indeksi väärtuseks 1,084. See tähendab, et 1. aprillist kasvavad pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär keskmiselt 8,4%.

Kui tööandjad ütlevad, et muudatusi on vähe ja tehke asi veelgi paindlikumaks, siis ametiühingud kardavad, et teeme liiga palju, rääkis sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich Äripäeva raadio hommikuprogrammis ministeeriumi ettepanekutest, mis peaks muutma tööõiguse oluliselt paindlikumaks.

Üha vähenev ja vananev rahvastik suunab kogu ühiskonda rohkem tähelepanu pöörama tervena elatud ja töötatud aastatele. Selle valguses tasub mõelda, et oluline on keskenduda ka meie kõigi tervisele ja heaolule keskkonnas, kus veedame olulise osa oma päevast ehk siis töökeskkonnale.

Kuigi Eesti tööandjate murelikkus vähenenud töövõimega inimeste värbamise suhtes on viimastel aastatel pisut suurenenud, suhtuvad mainekad ettevõtjad nende palkamisse positiivselt, kirjutas Gerda Triin Hääl eilses Äripäevas. Vähenenud töövõimega inimeste hulk ettevõtetes kasvab.

Kaugtöö iseloomustab töökorraldust, kus inimesed töötavad osaliselt väljaspool organisatsiooni tavapäraseid tööruume. Selline töökorraldus on enim levinud teadmistepõhistel töökohtadel, kus töötajad ei ole enam seotud konkreetse asukohaga, et tööd valmis teha. Kuna viimaste aastakümnete jooksul on toimunud suured arengud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamisel, on üleilmselt muutunud järjest levinumaks ka kaugtöö tegemine, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Liina Kaldmäe.