Sageli nimetatakse mis tahes koos töötavat inimrühma meeskonnaks. Paljud n-ö meeskonnad pole seda siiski. Nad on lihtsalt rühm inimesi, kes on sattunud koos töötama.

Katsumused ja proovikivid, millega ettevõtete juhid silmitsi seisavad, sõltuvad ettevõtte elutsüklist.

Teema, mida ma järjepidevalt klientidelt ja võrgustikult arendusprojektide ja koostöö kaudu kuulen, on see, et ettevõtted ja juhid näevad suurt vaeva sobivate töötajate leidmisega. Veelgi olulisemaks ning tähelepanu nõudvaks peavad aga ettevõtted ja juhid vajadust häid töötajaid hoida.

Sageli käsitletakse tööstressi ja läbipõlemist kui individuaalset probleemi. Töötajat, kellel on kõrge stressitase või kes põleb läbi, peetakse justkui nõrgema närvikavaga ja väiksema vastupanuvõimega inimeseks. Lahendused stressi ja läbipõlemise vältimiseks on sageli inimesekesksed: kuidas puhata, paremini aega juhtida, mitte liiga palju enda peale erinevaid ülesandeid võtta jne. Organisatsiooni tegevus jääb tagaplaanile.

Kuidas on kulgenud endise linnavolikogu ja riigikogu liikme, sotsiaalministri ning tänase tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu teekond peedipõllust ja Statoili-kogemusest tänaseni, sellest saab aimu alljärgnevast intervjuust.

Identimisteenuse pakkuja Veriffi juht Kaarel Kotkas tõdes Äripäeva raadiole antud intervjuus, et kõige tähtsam oskus edu saavutamiseks on olulise eristamine ebaolulisest, ning paljastas, kuidas on võimalik tema palgale saada.

Käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 1 p 6 alusel vabastatakse käibemaksust alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolitus, sealhulgas õppevahend, mille koolitusteenuse osutaja võõrandab teenuse saajale, üldhariduskoolitusega seotud eraõppetunni andmine ja muu koolitus, välja arvatud ärilistel eesmärkidel antav muu koolitus, kirjutab Deloitte Advisory maksunõustaja Tõnis Elling.

Oma raamatus "Aeg. Aine millest koosneb elu" kirjutab S. Klein: "... me ei ole stressis mitte sellepärast, et meil ei ole aega. Meil ei ole aega, kuna oleme stressis ja stress tekib kontrolli kaotusest."

Metsatööstuskontsern Stora Enso paneb Soomes Oulus kinni paberiliini ja lõikamisüksuse ning kohandab tehase pakkepaberi valmistamiseks, kirjutab Kauppalehti.

Netflixi juhtimisvõtted – näiteks preemiaid ei maksta, paika pandud puhkusegraafikut pole ning töötaja peab ise enda arengu eest seisma – paistavad esmaspilgul ootamatud, kuid nende eesmärk on panna iga töötaja maksimaalselt tööle. Ettevõtte väärtuse kasv selle õnnestumist justkui peegeldab, selgub viimasest

Viimaste aastate jooksul on palju diskuteeritud avatud kontori võlude ja valude teemal. On neid, kes peavad seda inspireerivaks ja leiavad, et see parandab omavahelist suhtlust. Teisalt aga väidetakse, et avatud kontoriga kaasneb produktiivsuse langus.

Mis juhtub inimesega siis, kui asjad ei liigu enam? Oled küll iga päev rakkes, teed kogu aeg midagi, aga miskit nagu ei muutu, tulemused ei ole oodatud tasemel ja motivatsiooni hoida on keeruline.

Tööpsühholoog Ave-Gail Kaskla, kes juhib Eesti suurima äriideede konkursi „Ajujaht” meeskonda Võõras Sõber, on kogenud läbipõlemise piiril olemist. Võõra Sõbraga üritab ta levivat läbipõlemist ennetada.

Multilingua Keelekeskus kutsub tööandjaid üles korraldama oma töötajatele motivatsiooni- ja keeleõppereise keelekeskkonda. Edukad juhid on need, kes suudavad oma töötajate motivatsiooni kõrgel hoida. Igapäevaselt keskenduvad nad viimaste vajadustele ja otsivad uusi lahendusi, kuidas neid rahuldada, et töötajad pühendaksid endid enam ja et töö oleks tulemuslikum. Märkimisväärsed innustamise võimalused peituvad inimese arengule kaasa aitamises.

Tööturu tänane situatsioon ei tähenda sugugi, et kõik sõlmitavad töösuhted oleks õnneliku lõpuga nagu muinasjutud. Sugugi mitte! Sageli jõuavad konfliktid otsaga tööinspektsiooni või kohtusse ja oleks igati kasulik, kui ei selguks, et tööleping pole lõpetatud korrektselt.

Värskes Äripäeva raadio saates „Eetris on Tallinna Ülikool” jagas TLÜ eesti keele professor ja õppejõud Reili Argus selge keele kuu raames näpunäiteid, kuidas saada lahti dokumentides ja ametlikes kirjades vohavast kantseliidist.

Netflixis soovitatakse töötajatel konkurentide juures töövestlustel käia, iga töötaja võib võtta nii palju puhkust kui soovib, puuduvad arenguvestlused, ei maksta preemiat – nende ja paljude teiste ootamatute juhtimisvõtete eesmärk on üks ehk panna inimesed maksimaalselt tulemust tegema.

Eestlaste keskmine keeletase on viimastel aastatel halvenenud ning üha enam leiab ka ettevõtete saadetavatest kirjadest kantseliiti – see distantseerib adressaadi ega aita kaasa kirjasaatja eesmärkide saavutamisele.

Proeksperdis personali eestvedajana tegutsev Liis Paemurru valib töökohti selle järgi, et need aitaks täita tema missiooni muuta inimesed rahuolemavaks, seda nii nende töökohal kui ka elus.

Mille eest maksab Poola ehitusfirma? Keda Jaapanisse nüüd rohkem lubatakse? Mida teeb enamik Kanada firmasid? Personali Praktik teab!

Rahvusooper Estonia personalijuht Kärt Kinnas kiidab, et teatris ei hakka kunagi igav – valdkondi ja inimesi on väga palju, mis tähendab, et kõik päevad on erinevad.

Inimesed liituvad organisatsiooniga ja lahkuvad sealt tihti juhi pärast. Võttes aga arvesse praegust tööturu olukorda ja väljakutseid, tuleks tööandjatel mõelda sellele, kuidas oma juhte koolitada ja arendada, et talendid halva juhtimiskvaliteedi tõttu ei lahkuks.

Personali Praktiku lugejate küsimustele vastab tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Kaire Saarep.