Eesti Tööandjate Keskliit tunnustas Ajujahi konkursil eriauhinnaga äriideed Võõras Sõber, mis aitab kaasa vähenenud töövõimega inimeste kaasamisele tööturule, võimaldades tööandjatel pakkuda töötajatele anonüümset psühholoogilist nõustamist.

Enam kui 3000 töötaja vastuste põhjal selgus, millist töötasu peaks Eestis teenima, et hästi ära elada. Keskmine elamisväärne brutopalk on töötajate sõnul 1865 eurot, mida on 555 eurot rohkem, kui oli Eesti keskmine brutopalk 2018. aastal.

Brandemi ja Palgainfo Agentuuri värbamistrendide uuringust selgus, et kõigile tööle kandideerijatele annab tagasisidet veidi üle poole kõigist tööandjatest. Teisalt tuleb enamikul tööandjatest ette, et kandidaadid ignoreerivad telefonikõnesid, jätavad töövestlusele ilmumata või ei tea isegi, millisele ametikohale nad kandideerisid.

Kuidas ettevõtet kaugtööks kohandada, milliseid paindlikke tööviise veel rakendada ning kuidas selle abil leida uusi töötajaid, räägivad äritehnoloogia saates Targa Töö Ühingu juht Ave Laas ja Elisa Eesti juhatuse liige Margus Vaino.

Iganenud on arusaam, et inimene võrdub töökohaga ja töökeskkond koosneb inimeste arvuga korrutatud ühesugustest laudadest, toolidest, sahtlitest ja kappidest. Sotsiaalministeerium ja Telia jagavad kogemusi innovaatilise töökeskkonna loomisest ning selgitavad, kuidas see toetab tänapäevast organisatsioonikultuuri.

Tuleb ette olukordi, kus töötaja ja tööandja omavaheliste suhete reguleerimise kohta tekib küsimusi. Kui ei oska ise päris täpselt olukorda lahendada, tasub küsida spetsialisti käest.

Kui sa ärkaksid homme ja avastaksid end aastast 2035, siis milline oleks sinu elu ja maailm su ümber? Milliseid töid ja kuidas inimesed teeksid?

Mentor on eelkõige juhi isikiku arengu toetaja, kes aitab nii mõnegi keerulise mõttepuntra rahuliku kõrvalseisjana lahti harutada ning kasvada nii juhi kui inimesena.

Kas tulevikutöö on loosung või reaalsus? Milliseid oskusi, teadmisi ja hoiakuid tööandja ja töötaja edaspidi vajavad? Kas võtta midagi kaasa ka minevikust? Neile küsimustele otsib vastuseid enamik tööandjaid.

Aina rohkem tehakse tööd nii, et valitakse selleks endale ise sobiv aeg ja koht. See tähendab ka harvemini tiimikaaslastega silmast silma kohtumist. Kas inimestevaheline suhtlus kaob niiviisi peaaegu üldse või äkki distants hoopiski tihendab seda?

Praeguses tööturu olukorras, kus tööandjad ei võistle enam pelgalt talentide pärast, vaid kõigi inimeste pärast, kes võiksid olla potentsiaalsed töötajad, on üha määravamaks saamas töötajatele loodav kogemus. Kusjuures seda mitte ainult töösuhte ajal, vaid juba kandideerimise hetkest alates ning lõpetades töösuhte lõppemise ja organisatsioonist lahkumisega.

Täna, 20. mail tähistatakse esimest korda Euroopas ja Eestis rahvusvahelist personalijuhtimise päeva.

Kui tihti juhtub, et töötajad tulevad sinu juurde üpris abitute küsimustega ja loodavad, et sina nende probleemid lahendaksid? Kas „õpitud abitus“ on sulle tuttav termin? Oled sa täheldanud, et meeskonnast tuleb liiga palju vabandusi („Nii ei saa teha.”) või ei soovita muudatusi ja pigem tahetakse jätkata vanal viisil? Kumb on sinu jaoks lihtsam – anda kiireid lahendusi või oodata vastuseid?

PARE konkursi Parim Personaliprojekt 2019 publikupreemia võitis Rahvusooper Estonia töövahetuspäeva projekt. Töövahetuspäeva eesmärk on kolleegidele oma ametist aimu anda ja uusi töid proovida.

Töötasu suurust saab muuta vaid kokkuleppel. Ühepoolne muutmine on lubatud üksnes töötasu ajutisel vähendamisel töö mitteandmise korral ning töötasu alandamisel. Töötasu vähendamist töö mitteandmise põhjusel saab rakendada näiteks olukorras, kus tööandjal ei ole anda tööd ega ka rahalisi vahendeid, et tasu maksta.

Teadus ei ole veel suutnud leida viisi, kuidas inimestel vaimse tervise probleeme üldse ei tekiks, aga me saame teha paljutki nende vähendamiseks. Väljaanne Thrive Global avaldas intervjuu psühholoogiadoktori ja Deloitte'i tegevjuhi Deborah Miscolliga, milles räägitakse heast vaimse tervise hügieenist.

Mul on tuttav, kes otsustas tööelus radikaalse muudatuse ette võtta. Aitab elust sunnismaise teoorjana, leidis ta. Aeg on ahelatest välja astuda, seda enam, et need on juba mõnda aega lukust lahti olnud.

Millisel juhul on palganumbri näitamine töökuulutuses kasulik nii tööandjale kui ka kandidaadile ja millal tuleks palgast rääkida alles hiljem, näiteks töövestlusel?

Täna toimub Lissabonis üks olulisemaid tööandja brändingu konverents World Employer Branding Day, kus praegu väga kuumal tööandja brändingu teemal jagavad kasulikke nippe ja praktikat otse elust Facebooki, LinkedIni, Amazon Web Servicesi, Netflixi jt esindajad.

Äripäeva raadio saates „Teabevara tundˮ räägitakse alaealiste värbamisest. Suvi on kohe käes ja paljud koolinoored tahaksid vaheajal töötada. Osa neist töötaks hea meelega ka aasta läbi.

Paljudes organisatsioonides on olukord, kus töötajatel on selge nägemus või konkreetsed soovitused, kuidas tööd saaks teha paremini, aga juhtideni, kes võiksid muudatusi algatada, see info ei jõua. Nii toimivadki päevast päeva protsessid või tegevused, mis ei ole tõhusad, raiskavad aega ja raha ning rikuvad ka töötajate tööindu.

Tööinspektsiooni nõustamisjurist Greete Kaar selgitab, millised on nõuded ja erandid tööajale ning töötasule summeeritud tööaja arvestuse korral.