Muudatuste juhtimine ettevõttes saab alguse vajaduse tunnetamisest, millele üldjuhul järgneb muudatuste eesmärgi selge sõnastamine ning seeläbi strateegilise tegevuskava koostamine. Kuid mil viisil edasi minna, kui tunnetad selgelt vajadust muudatuste järele, aga ei tea, kust alustada ja milline suund valida?

2018. aasta sügisel korraldatud küsitluse tulemustest selgus, et mitmed organisatsioonid on viimastel aastatel muutnud lisatasude maksmise süsteeme.

Võidupüha langeb pühapäevale, 23. juunile, sellele eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem. Riigipühal töötatud tundide eest tuleb aga maksta töötajale kahekordset töötasu.

Tänavuse aasta kooli konkursi tiitli pälvinud Viljandi gümnaasiumi koolijuhi Ülle Matsini hinnangul on tänapäeva noored sallivamad ja rõõmsameelsemad kui vanem põlvkond. Kool peab olema neile inspireerivaks keskkonnaks, kus soovivad töötada ka särasilmsed õpetajad, mis ühtekokku teeb koolist ühe mõnusa õppimise ja õpetamise paiga.

Praegu tööturul toimuv on loonud olukorra, kus tööandjad lahmivad töökuulutuste lubadustega ning tööotsijad kandideerivad mõtlematult, kuhu juhtub. CV Online’i turundusjuht Maris Viires usub, et aina enam peame iga värbamise eel mõtlema, keda ja miks me otsime.

Koosolekud on paljude inimeste igapäevase töö osa. Mida enam on vastutust, seda rohkem on ka koosolekuid. Juhid võivad 80% oma tööajast veeta erinevatel nõupidamistel. Samuti on infomahukates organisatsioonides tavaliselt rohkem koosolekuid. Need on aga üks frustreerivamaid tööpäeva osi.

Oma kogemusi personalivaldkonnas töötamisest jagab Omniva jaotusvõrgu regiooni juht Pirjo Falten.

Eile kuulutati välja 39 uut kaugtöö märgise saajat. Tunnustuse said muuhulgas Transferwise, Bolt, Tartu Ülikooli Narva Kolledž ja Muinsuskaitseamet. Parima juhi tiitel anti välja erandina kaks korda. Selle pälvisid Eesti Haigekassa juht Rain Laane ja Messente Communications juht Lauri Kinkar.

Tööinspektsioon tunnustab igal aastal ettevõtteid hea töökeskkonna arendamise eest. Auhinda antakse välja kahes kategoorias: alla 50 töötajaga ettevõte ja üle 50 töötajaga ettevõte. Kandideerimise tähtaeg on 16. september.

Välistööjõud andis kuni kolmandiku majanduskasvust ja tuleb arvestada, mis juhtub siis, kui seda ei ole, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Läbi meediaprisma vaatab Eesti tööturult vastu õud, häving ja õõvastus: Eesti töötajad, eriti noored, ei taha, oska ega viitsi, ning igaüks, kes suudab labidat käes hoida ja kainena tööle ilmuda, on juba ammuilma võetud. See müüt on primitiivsuses meelitav ja ühtlasi ka vale, kirjutab GoWorkaBiti kaasasutaja Kei Karlson.

Ettevõtjaid ootab ees veel viimane aasta suurt palgarallit, pärast seda saab vähemalt Eesti Panga prognoosi kohaselt käigu välja võtta.

Värbamistehnika peab tänapäeval sobima õige turundus- ja müügitaktikaga. Tugev tööandja bränd ja hea maine nii internetis kui ka internetivälises keskkonnas on väga oluline, et parimaid kandidaate ligi meelitada ning häid töötajaid hoida.

Ehitussektor mõjutab olulisel määral terve riigi majandust ja pakub tööd igale kümnendale tööga hõivatud inimesele. Parematel aegadel on ehitustegevus aktiivsem, majanduslanguse ajal lükatakse erainvesteeringud edasi. Ehitussektori näitajate alusel võib anda hinnanguid selle kohta, millises seisus on Eesti majanduse areng võrreldes teiste riikidega. Pole saladus, et välisvärbamine (eelkõige kolmandatest riikidest) on ehitussektoris aktuaalne.

Värbamisagentuuri Brandem analüüsist selgus, et tööle võetud töötajate arv langes selle aasta esimeses kvartalis eelmise aastaga võrreldes 2%. Töölt lahkunud töötajate arv jäi samaks ja tööandja algatusel töölt lahkunud töötajate arv kasvas 9%. Brandemi tööturu indeks langes esimeses kvartalis juba kolmandat kvartalit järjest 180,7 punktini.

Juhtimiskvaliteedist räägitakse ja kirjutatakse väga palju, ometi pole Eesti juhid veel sellisel tasemel, nagu olla võiksid.

Statistikaameti andmetel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 2019. aasta I kvartalis ligi 11 450 vaba ametikohta. Selline trend on püsinud 2017. aasta I kvartalist.

Euroopa Liit kavandab direktiivi, mis püüab lahendada uute töövormide tekkega kaasnevaid küsimusi.

Kuigi aasta algusest kehtib tööandjale nõue inimeste tööstressi ennetada, kurdavad paljud töötajad talumatu tööpinge üle. Arutame coach'i ja meeskondade arengu toetaja Kristjan Otsmanniga, kuidas töötajad üha kiirenevas töötempos toime tulevad ja milline seos on kiirusel läbipõlemisega.

Millistest oskustest ja ametikohtadest praegu kõige suurem puudus on? Mida tasuks noortel õppima minna, et tulevikus ka tööd oleks? Milline roll on täiend- ja ümberõppel?