Kujuta ette olukorda, kus sul palutakse kahe minuti jooksul kiirelt seletada, mis on värbamisturundus ja mis etappe see tööotsijale kujutab.

Sageli käsitletakse tööstressi ja läbipõlemist kui individuaalset probleemi. Töötajat, kellel on kõrge stressitase või kes põleb läbi, peetakse justkui nõrgema närvikavaga ja väiksema vastupanuvõimega inimeseks. Lahendused stressi ja läbipõlemise vältimiseks on sageli inimesekesksed: kuidas puhata, paremini aega juhtida, mitte liiga palju enda peale erinevaid ülesandeid võtta jne. Organisatsiooni tegevus jääb tagaplaanile.

Kuidas on kulgenud endise linnavolikogu ja riigikogu liikme, sotsiaalministri ning tänase tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu teekond peedipõllust ja Statoili-kogemusest tänaseni, sellest saab aimu alljärgnevast intervjuust.

Käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 1 p 6 alusel vabastatakse käibemaksust alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolitus, sealhulgas õppevahend, mille koolitusteenuse osutaja võõrandab teenuse saajale, üldhariduskoolitusega seotud eraõppetunni andmine ja muu koolitus, välja arvatud ärilistel eesmärkidel antav muu koolitus, kirjutab Deloitte Advisory maksunõustaja Tõnis Elling.

Tööportaali CVKeskus uuringust selgus, et kuigi haigena tööl käimist tuleb aasta-aastalt vähem ette, on kahes valdkonnas see hoopis kasvanud.

Oma raamatus "Aeg. Aine millest koosneb elu" kirjutab S. Klein: "... me ei ole stressis mitte sellepärast, et meil ei ole aega. Meil ei ole aega, kuna oleme stressis ja stress tekib kontrolli kaotusest."

Viimasel ajal kuuleme üha rohkem sellest, kuidas ettevõtted peavad olema agiilsed, et väljakutsetega edukalt hakkama saada. See tähendab, et ka personalijuhtimine peab olema agiilne, sest nii oluline roll ei saa ettevõtte üldisest toimimisest erineda.

Tööandjaid on kõvasti nahutatud selle eest, et nad justkui ihalevad vaid massilist immigratsiooni, ei taha kuidagi eestimaalastest töötajaid piisavalt tööle võtta ega neile oma kasumiahnuses kõrgemat palka maksta. Tegelikult pole asjad muidugi nii, kirjutab Tööandjate Keskliidu kommunikatsiooniprojektide juht Martin Hanson.

Valimiste-eelsetest debattidest jäi kõlama, et demograafia ja tööjõupuudusega seotud murekohtade leevendamine on Eesti tuleviku seisukohast väga tähtis. Personaliettevõtte Manpower Eesti töötajad esitavad üheksa töövaldkonna ettepanekut, mis tasuks uude koalitsioonileppesse sisse kirjutada.

Mis juhtub inimesega siis, kui asjad ei liigu enam? Oled küll iga päev rakkes, teed kogu aeg midagi, aga miskit nagu ei muutu, tulemused ei ole oodatud tasemel ja motivatsiooni hoida on keeruline.

Multilingua Keelekeskus kutsub tööandjaid üles korraldama oma töötajatele motivatsiooni- ja keeleõppereise keelekeskkonda. Edukad juhid on need, kes suudavad oma töötajate motivatsiooni kõrgel hoida. Igapäevaselt keskenduvad nad viimaste vajadustele ja otsivad uusi lahendusi, kuidas neid rahuldada, et töötajad pühendaksid endid enam ja et töö oleks tulemuslikum. Märkimisväärsed innustamise võimalused peituvad inimese arengule kaasa aitamises.

Tööturu tänane situatsioon ei tähenda sugugi, et kõik sõlmitavad töösuhted oleks õnneliku lõpuga nagu muinasjutud. Sugugi mitte! Sageli jõuavad konfliktid otsaga tööinspektsiooni või kohtusse ja oleks igati kasulik, kui ei selguks, et tööleping pole lõpetatud korrektselt.

Värskes Äripäeva raadio saates „Eetris on Tallinna Ülikool” jagas TLÜ eesti keele professor ja õppejõud Reili Argus selge keele kuu raames näpunäiteid, kuidas saada lahti dokumentides ja ametlikes kirjades vohavast kantseliidist.

Netflixis soovitatakse töötajatel konkurentide juures töövestlustel käia, iga töötaja võib võtta nii palju puhkust kui soovib, puuduvad arenguvestlused, ei maksta preemiat – nende ja paljude teiste ootamatute juhtimisvõtete eesmärk on üks ehk panna inimesed maksimaalselt tulemust tegema.

Eestlaste keskmine keeletase on viimastel aastatel halvenenud ning üha enam leiab ka ettevõtete saadetavatest kirjadest kantseliiti – see distantseerib adressaadi ega aita kaasa kirjasaatja eesmärkide saavutamisele.

Proeksperdis personali eestvedajana tegutsev Liis Paemurru valib töökohti selle järgi, et need aitaks täita tema missiooni muuta inimesed rahuolemavaks, seda nii nende töökohal kui ka elus.

Mille eest maksab Poola ehitusfirma? Keda Jaapanisse nüüd rohkem lubatakse? Mida teeb enamik Kanada firmasid? Personali Praktik teab!

Rahvusooper Estonia personalijuht Kärt Kinnas kiidab, et teatris ei hakka kunagi igav – valdkondi ja inimesi on väga palju, mis tähendab, et kõik päevad on erinevad.

Inimesed liituvad organisatsiooniga ja lahkuvad sealt tihti juhi pärast. Võttes aga arvesse praegust tööturu olukorda ja väljakutseid, tuleks tööandjatel mõelda sellele, kuidas oma juhte koolitada ja arendada, et talendid halva juhtimiskvaliteedi tõttu ei lahkuks.

Personali Praktiku lugejate küsimustele vastab tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Kaire Saarep.

„Kas võitlus põlvkondade vahel on vältimatu?”; „Silmapiiril terendab võimas põlvkondadevaheline torm.” – nii hoiatas USA riiklike poliitikaanalüüside keskuse uuring juba aastal 2001.

IT-sektori tööjõukriis on laiem probleem, mida ei lahenda vaid IT-eksperdist loobumisega IT-teenust pakkuva ettevõtte kasuks, leiab Finestmedia tegevjuht Priit Penjam.

Statistikaameti andmetel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 2018. aasta IV kvartalis ligi 10 500 vaba ametikohta. Selline trend on püsinud 2017. aasta I kvartalist.