Palgad lähevad luubi alla: uus direktiiv sunnib tööandjaid senist süsteemi läbi valgustama

Värske palgastatistika näitab, millist palka teenisid personali valdkonna töötajad 2024. aasta IV kvartalis. Vaatame üle, kui suur on eri ametipositsioonide keskmine palk ja mis suuna on võtnud palgalõhe, mis on siin sektoris üllatuslikult naiste kasuks.

Viimase kuue kuu jooksul avaldatud palgapakkumistest ületas 3000 euro piiri 15% ning 3% palgapakkumistest küündisid vähemalt 5000 euroni. Vaatluse all ka edetabel 50 kõrgema palga pakkumisega kuulutustes.

Palga määramine „kõhutunde“ järgi võib viia tõsiste õiguslike tagajärgedeni. Kui tööandja ei suuda põhjendada, miks kaks sarnase töö tegijat saavad erinevat palka, võib see viia diskrimineerimisvaidluse ja kahjunõudeni. Andmepõhine lähenemine aitab selliseid riske ennetada.

Oleme jõudnud aega, kus enam ei piisa lihtsalt konkurentsivõimelisest palgast – töötajad ootavad õiglast, läbipaistvat ja nendega arvestavat tasusüsteemi. Samal ajal survestab ELi palkade läbipaistvuse direktiiv ettevõtteid oma tasustamispõhimõtteid avalikustama.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.