õigus

Tulevikutöö, paindlike töösuhete, tööandja ülesannete ning ajale jalgu jäänud tööõiguse üle arutlesid sisuturundussaates "Soraineni sagedus" advokaadibüroo Sorainen tööõiguse valdkonna juht Pirkko-Liis Harkmaa, Perforce’i personalipartner Gerli Jõgi, Soraineni juhtivpartner Kaupo Lepasepp ning advokaat Mario Sõrm.

Seekordses „Teabevara tunni“ saates räägime andmekaitsest. Täpsemalt sellest, milliseid andmeid võib tööandja töötaja kohta ettevõtte veebilehel avaldada ning kas see on alati vajalik.

Ehkki uue määruse tulekut nimetatakse lausa reformiks, ei tule senistesse andmekaitse põhimõtetesse suuri muudatusi.

Selle aasta 25. maist hakkab kehtima Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus. Uus määrus on otsekohalduv, mis tähendab, et koos riigisiseste rakendusaktidega hakkab see asendama ka senist Eesti isikuandmete kaitse seadust. Ehkki muutuvast andmekaitseõigusest on meedias üsna palju räägitud, on seni peamiselt fookuses olnud kliendiandmetega seonduv. Küsimused, mis puudutavad isikuandmetega ringi käimist töösuhetes, on aga jäänud suurema tähelepanuta. Milliseid muudatusi uus andmekaitseraamistik endaga kaasa toob ja mida peaks määruse valguses silmas pidama töösuhete kontekstis?

„Töösuhte sisu kindlakstegemisel ei saa lähtuda vaid formaalsetest asjaoludest nagu kirjalikult vormistatud tööleping,” selgitas tänasel tööõiguse seminaril tööõiguse spetsialist Heli Raidve.

Vaatleme lähemalt 2017. aasta riigikohtu kaht lahendit töölepingu ülesütlemise kehtivuse üle peetud vaidluses.