4. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uut aastat on ikka sobilik alustada millegi positiivsega. Ei saa väita, et maailm kohe aasta alguses probleemivabaks oleks muutunud või inimesed oleksid nüüd kõik üksteise vastu sõbralikud, aga ka väike positiivne samm on hea. Öeldakse, et esimene samm ongi kõige raskem. Olgu see siis diivanilt tõusmine ja trenni suundumine või siis esimene mõte, et tegelikult on elu tore ja ei ole mõtet seda vingumise või hädaldamise peale kulutada. Õige aeg spordi tegemise soodustamisest rääkida on ka selle tõttu, et uue aasta lubadused on inimestel värskelt meeles. Küll on siis hea teada, et ka riik soosib edaspidi rohkem liikumist ja tahab, et inimesed oleksid terved ja aktiivsed. Häda on küll selles, et meeldiv maksumuudatus jõustub alles järgmise 2018. aasta algusest, aga hea on ikkagi teada, et on, mida oodata, ja positiivse emotsiooni taustal on ka praegu hea mõelda, et järgmisel aastal on tööandjal soodsam oma töötajaid sportima stimuleerida. See on muidugi elu paratamatus, et kiiresti muutuvad pigem need asjad, mis inimesetele väga ei meeldi. Nagu näiteks sotsiaalmaksu määra langetamise ärajäämine.

Ma ise olen ka nüüd sügavalt veendunud, et spordiga tegelemine ja oma tervise eest hoolitsemine on igaühe isiklik asi ja ükski tööandjapoolne toetus ei pane kedagi sporti tegema. Ikkagi on hea meel, et maksude kaudu püüab riik edaspidi kas või natuke tööandjate maksukoormust vähendada ja spordi propageerimist soodustada. Võib-olla on see just vajalik selleks, et inimeste arusaamu muuta. Selles olen ma küll veendunud, et harjumusi on võimalik muuta ja ümber kujundada. Kui selleks on tööandjalt saadav spordiklubide kasutamise soodustus, siis on see igal juhul tervitatav algatus. Alati võib kritiseerida, et soodustuse määr on liiga väike ja see ei aita eriti palju kaasa, aga nagu öeldud, siis kõik suured asjad saavad alguse väikesest sammukesest. Oluline on anda signaal, küll siis töötajad ja tööandjad ka õiges suunas liikuma hakkavad.

Spordile tehtavast võimalikust tulumaksusoodustusest on räägitud juba aastaid. Ilmselt selle tõttu pani uus valitsuskoalitsioon selle muudatuse ruttu ka kobareelnõusse. Vahet pole, kas tegemist on populistliku otsusega, et eelmistele võimumeestele koht kätte näidata, või ongi aeg selleks sammuks küps, igatahes tulumaksuseadusesse on sisse viidud muudatus, mis lubab alates 2018. aasta algusest tööandjal ilma tulu- ja sotsiaalmaksukohustuseta hüvitada töötajale tehtavaid tervise edendamise kulutusi 100 euro ulatuses kvartali kohta. Oluline on see, et tööandja võimaldaks soodustusi kõigile töötajatele.

Kulutused, mida tööandja võib maksuvabalt hüvitada, on avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasud, sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused ja tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused. Eraldi väärib märkimist, et hüvitamisele kuuluvad ka kulutused vastavasse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustasud. Samuti võib tööandja maksuvabalt hüvitada töötaja eest ravikindlustuslepingu kindlustusmakseid.

Nagu näha, on seadusandja proovinud jätta hüvitamise valdkonnad võimalikult laialt määratletuks, et erinevate huvide ja harrastustega spordisõpru ei koheldaks ebavõrdselt. Oluline on liikumisharrastuste ja tervise edendamise soosimine, olenemata viisist, kuidas keegi seda teeb. Lõpetuseks kordan üle, et kirjeldatud muudatus jõustub alles 2018. aasta algusest ehk siis aasta jagu ootamist veel. Trenni tasub aga minna juba täna.

Allikas: Raamatupidaja.ee

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht