Autor: Mait Kraun • 6. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgnevalt avaldame Yoram Solomoni artikli täispikkuses.

Täna hommikul juhtus see minuga jälle. Loovate mõtete genereerimiseks ärkasin ma hommikul üles, kõndisin kaks miili ja läksin duši alla. Peagi hakkas minu loovus kasvama ja mul tekkis artikliidee. Ma pealkirjastasin selle. Mul oli duši alt välja tulles juba kogu tekst välja mõeldud.

Arvuti juurde istudes sain aga aru, et kalendris on hulk ülesandeid, mis on vaja kiiresti ära teha. Siis meenus mulle veel asju, mida ma polnud kalendrisse märkinud. Need tundusid olevat lühikesed ülesanded, mis võtnuks igaüks umbes 10–20 minutit ja mulle tundus, et saan need umbes tunniga ära tehtud.

Ma kirjutasin artikli pealkirja üles ja hakkasin tegelema kiireloomuliste ülesannetega. Siis tuli telefonikõne ja mul tekkis taas uus asi, mida pidin lahendama hakkama. Tasub ka mainida, et mul oli vaja vastata mitmele e-kirjale ja Facebooki-sõnumile.

Selleks ajaks, kui ma viimasele e-kirjale vastanud olin, oli esimene mulle juba tagasi kirjutanud. Kell 11 hommikul – viis tundi pärast jalutamise alustamist – sain lõpuks aega artiklit kirjutama hakata, aga minu inspiratsioon ja loovus olid juba kadunud. Nende kiirete ja lühikeste ülesannete tegemine röövis kõik mu energia. Osa neist ülesannetest oli mu tuju halvemaks teinud. Ma hakkasin siiski artiklit kirjutama, aga lõpuks jäi see avaldamata, sest midagi head sealt ei tulnud.

Kas selline olukord on sinu jaoks tuttav? Selleks, et taolisi asju vältida, peaksid järgima allpool olevaid soovitusi.

Jäta lühikesed tööülesanded päeva lõppu. Ära võta neid ülesandeid hommikul ette. Selle asemel peaksid keskenduma loovatele ja inspiratsiooni nõudvatele tegevustele – hommik on nende jaoks just parim aeg. Sinu loovus hakkab päeva möödudes langema. Ära hakka päeva alguses e-kirju isegi vaatama, sest tõenäoliselt ei suuda sa neile vastamata jätta. Lisaks sellele võib osa neist sinu meeleolu halvemaks muuta – see tähendab, et teatud asjad jäävad terveks päevaks kripeldama, mis segab sinu tegevust.

Vähemat aega nõudvad ülesanded tuleks kalendrisse kirja panna, kohe neid tegema aga ei peaks. Küsi endalt, kui kiireloomuline see ülesanne tegelikult on. Kas maailm seiskuks, kui sa tegeleksid sellega õhtupoolikul? Või homme? Kui sulle saadetakse e-kiri ja sa pead sellega tegelema järgneva tunni jooksul, siis tee see muidugi kohe ära. Kui tihti sa selliseid kirju aga saad?

Elimineeri kõik segajad, eriti meeldetuletused ja alarmid. Peaaegu iga nutitelefoni või arvutirakendusega on võimalik tellida ka teavitused, kusjuures tihtipeale on need vaikimisi sisse lülitatud. Iga kord, kui selline teavitus tuleb, röövib see su tähelepanu. Sul on palju raskem keskenduda sellele, mida sa praegu teed.

Pane oma telefon hääletu peale. Veel parem – vii see üldse teise ruumi. Sa ei vasta ju sellele, kui oled duši all või puhketoas? Seega midagi ei juhtu, kui sa tund aega telefonist eemal oled. Kui vaja, jätavad nad sulle sõnumi. Sa saad neile hiljem tagasi helistada.

Keskendu ülesandele, mida praegu lahendad. Tee ainult seda ja tee seda lõpuni välja. Kui oled lõpetanud, jääb sul piisavalt aega, et tegeleda tüütute ja lühikest aega nõudvate ülesannetega, mis sinu loovust vähendavad.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.