Autor: Eike Tõnismäe • 4. märts 2021

Sõna „mentor” pärineb 18. sajandi lõpu Prantsusmaalt, kui kirikuvürsti ja valgustusliikumise sõnameistri François Fénelon’ sulest ilmus novell „Les aventures de Télémaque, fils d'Ulysse”. See mütoloogiline lugu jutustab vanakreeka pimeda lauliku Homerose suu läbi, kuidas Ithaka kuningas Odüsseus soovis enne Trooja sõtta minekut leida oma pojale Telemachosele eeskuju ja toetajat, kes aitaks noormehel kasvada väärikaks meheks. Legendi järgi usaldas kuningas sellise vastutusrikka ülesande oma heale sõbrale Mentorile. Ta hindas kõrgelt Mentori avarat mõttelaadi, elukogemusi ja arengule suunatud loomust ning uskus, et just need omadused võiksid tasakaalustada tema poja Telemachose julget ja vastuolulist isiksust. Legendi järgi võttis Mentor endale appi ka tarkusejumalanna Ateena.