Ukraina sõda sundis Eesti ettevõtjaid mujalt riikidest ajutist tööjõudu importima. Eriti hoogsalt hakati töötajaid tooma Moldovast, Gruusiast ja Usbekistanist, kirjutab Eliisa Matsalu Äripäevas.
Aastate jooksul on kõige rohkem lühiajalist tööjõudu tulnud ehitussektorisse, aga ka põllumajandusse, veondusse ja töötlevasse tööstusesse.
  • Aastate jooksul on kõige rohkem lühiajalist tööjõudu tulnud ehitussektorisse, aga ka põllumajandusse, veondusse ja töötlevasse tööstusesse.
  • Foto: Liis Treimann
Aastaid on ettevõtjad enim ajutist tööjõudu sisse toonud Ukrainast, ent nüüd on olukord teine. Alates sõja algusest on politsei- ja piirivalveametis registreeritud 30% vähem Ukraina töötajaid kui eelmisel aastal samal ajal. Seevastu on samal perioodil tõusnud moldovlastest töötajate arv 197%.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.05.26, 10:16
Riigikaitse tugevus algab tööandjatest, kes oma reservväelasi toetavad ja tunnustavad
Eesti riigikaitse ei tugine ainult kaitseväele, vaid meie kõigi valmisolekule panustada riigi julgeolekusse ühiselt. Selles on eriti tähtis roll kanda reservväelastel, kelle oskused ja valmisolek sõltuvad omakorda sellest, kas neil on võimalik osaleda õppekogunemistel teadmisega, et töökoht ja sissetulek on kaitstud. Just sel põhjusel tunnustab kaitseministeerium neid ettevõtteid ja organisatsioone, kes toetavad reservväelasi sisuliselt ja järjepidevalt, märgisega “Riigikaitsjate toetaja”.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele