Tööõnnetuskindlustus ei tohi maksukoormust tõsta

Selgelt on oma vastumeelsust väljendanud tööandjad ja väikeettevõtjad. Tööinspektsioon ja ametiühingud hindavad kindlustust vajalikuks. Oma toetust on väljendanud ka kindlustusseltside liit, kelle liikmetele kohustuslik tööõnnetuskindlustus lisateenistust tõotab.

Eelmisel aastal registreeriti Eestis 5184 tööõnnetust ning nende arv on viimastel aastatel järjest kasvanud. Tundub suur arv, kuid tööandjate kinnitusel ei ole õnnetuste tegelik arv oluliselt kasvanud, varem neid tihti lihtsalt ei registreeritud. Ka on tööõnnetustest tingitud haiguspäevade osakaal kokkuvõttes siiski üpris väike.

Tõsisemasse tööõnnetusse sattunu ja tema lähedaste jaoks ei ole statistikal muidugi suuremat tähendust. Oluline on, et saaks eluga edasi minna ning et tekkinud kahju saaks hüvitatud. Just siin lubavad tööõnnetuskindlustuse idee autorid appi tulla. Enamik tööõnnetustega seotud kuludest kaetakse kehtiva süsteemi kohaselt riiklikust sotsiaalkindlustussüsteemist ning tööandjate individuaalne vastutus on suhteliselt väike. Õnnetusse sattunud töötajal on küll ka õigus nõuda tööandjalt vajaduste suurenemisest tekkinud kulude katmist ning töövõime vähenemise tõttu vähenenud sissetuleku hüvitamist, kuid vaidlused on tihti keerulised ja võivad kohtusse jõudmise korral osutuda kulukaks ja aeganõudvaks.

Teisalt langetab kohus eeldatavalt õiglase otsuse ning sanktsioneerib vajadusel tegelikku süüdlast, mitte võrdselt kõiki tööandjaid. Kas üksikute vaidlusjuhtumite kiirem ja valutum lahendamine kaalub üles kõigi tööandjate maksukoormuse kasvu ja konkurentsivõime vähenemise? Äripäev leiab, et ei kaalu.

Tõsi, tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsusest leiab ka ettepaneku vähendada teisi tööjõumakse keskmise kindlustusmakse suuruse võrra, selleks et tööandjate maksukoormus keskmiselt ei suureneks. Ka tervise- ja tööminister Riina Sikkut on ühes intervjuus kinnitanud, et sotsiaalministeeriumi ettepanek on luua tööõnnetuskindlustuse süsteem, mis ei suurenda tööandjate maksukoormust. Üks võimalus selleks on vähendada samal ajal näiteks töötuskindlustusmakset.

Äripäev leiab, et töötuskindlustusmakse vähendamine on kindlasti tervitatav, kuid kui eesmärgiks on töötajate töövõime säilitamine ja parandamine, siis tuleks lisaks enne uute maksude kehtestamist vabastada erisoodustusmaksust ka kõik tööandjate kulud töötajate haigestumist ennetavatele tegevustele või tervishoiuteenustele.

Kõikvõimalike aktsiiside ja kohustuslike koormiste abil tahab riik ebasobivat käitumist karistada ja maksustada, kuid äkki tasuks vahelduseks proovida sobivat käitumist hoopis premeerida?