Palgaarvestus ei ole enam lihtsalt palga arvutamine: viis rahvusvahelise tööjõu riski
Rahvusvaheline tööjõud avab ettevõtetele uusi võimalusi, kuid muudab samal ajal ka palgaarvestuse ja maksukohustuste korraldamise keerukamaks. Millised olukorrad võivad tööandjale kaasa tuua maksu-, tööõigus- ja palgaarvestusriske ning millele tasub rahvusvahelise töökorralduse puhul kindlasti tähelepanu pöörata, selgitab EY Eesti palgaarvestusteenuse juht Kaia Tuvike.
Sageli nähakse palgaarvestust pelgalt administratiivse protsessina. Praktikas on sellest saanud üks olulisemaid vastavusvaldkondi, kus väike eksimus võib kaasa tuua täiendavaid maksukohustusi, hilisemaid parandusi, intresse või vaidlusi ametiasutustega. Eriti keeruliseks muutuvad olukorrad siis, kui töötaja, tööandja, töö tegemise koht ja palga maksmise koht asuvad erinevates riikides.
Allpool vaatleme viit olukorda, mis rahvusvahelise tööjõu puhul kõige sagedamini täiendavaid küsimusi ja riske tekitavad.
Ernst&Young Eesti on Äripäeva raamatupidamise teabevara koostööpartner.
1. Töötaja töötab Eestis, kuid ettevõte eeldab, et maksud tuleb tasuda mujal
Üks levinumaid eksiarvamusi on, et maksustamine sõltub töölepingu sõlminud ettevõtte asukohast või sellest, milliselt pangakontolt palk välja makstakse.
Töö tegemise koht on maksustamise hindamisel oluline lähtekoht, kuid mitte ainus kriteerium. Maksukohustus sõltub muu hulgas töötaja maksuresidentsusest, Eestis viibimise kestusest, tööandja ja võimaliku majandusliku tööandja asukohast ning kohaldatavast maksulepingust. Seetõttu võib Eestis töötamine tuua kaasa Eesti tulumaksu-, deklareerimis- või tööandja registreerimiskohustuse, kuid lõplik hinnang tuleb anda konkreetsete asjaolude põhjal. Sotsiaalkindlustusmaksete riik määratakse seejuures eraldi kohaldatavate sotsiaalkindlustuse koordineerimisreeglite alusel.
Rahvusvahelised grupid avastavad sageli alles hiljem, et töötaja tegelik tööasukoht erineb sellest, mida algselt eeldati. Probleem süveneb veelgi siis, kui töötaja kolib Eestisse ilma personali- või finantstiimi eelneva teadmiseta.
Seetõttu peaks iga organisatsioon regulaarselt üle vaatama, kus nende töötajad reaalselt töötavad ning kas olemasolev maksu- ja palgaarvestuse korraldus vastab tegelikule olukorrale.
Seotud lood
Jõustunud direktiiv sunnib ettevõtteid palgaotsuseid korrastama, kirjutas personalitarkvara ettevõtte Hours24 tegevjuht Mihkel Männamaa Äripäevas.
Palga Päevalt: Eesti tööturul on ilmnenud huvitav fenomen, palgakulu aga on ajaloo kõrgeimal tasemel
Tänasel Palga Päeva konverentsil esinenud Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai tõi värskes majandusülevaates välja terava kontrasti: tööturul on endiselt puudus tippspetsialistidest, samas on majanduses tekkinud omapärane fenomen – juhtide üleküllus –, mille tõttu on suur hulk neist jäänud ilma tööta.
Palkadest rääkimine muutub juhtide igapäevatöös järjest olulisemaks. Oixio juht Ivo Suursoo leiab, et head palgaotsused sünnivad siis, kui rolli ootused, edukriteeriumid ja tulemused on selgelt kokku lepitud – vastasel juhul muutub ka palgast rääkimine keeruliseks.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.
Enimloetud
1
Värbajad astusid publiku ette ilma turvavõrguta.
4
Viimased uudised
Värbajad astusid publiku ette ilma turvavõrguta.
Üritused
Hetkel kuum
Tervisekontrolli tähtaeg pikeneb, joobekontrollil selged reeglid. Vaata, mis veel muutub.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele