Vaimne tervis töökohas. Toksilist keskkonda hüvedega ei kompenseeri

Stress on saanud töökoha üha süvenevaks mureks: töövõimetushüvitisi makstakse enam ja töökiusu avaldused on kasvuteel. Tööandja peab vaimse tervisega töökohas tegelema, kuid õhulosside loomine ja näiline toetamine ei aita, räägivad asjatundjad saates “Kasvukursil”.

Kulukaid meetmeid, mis päriselt muutust ei too, nimetatakse carewash’iks ehk võlts-hoolimiseks. “Carewash’i alla lähevad ühekordsed pisikesed rõõmuhetked, mis ei muuda suures pildis seda, et inimesel on keeruline,” rääkis peaasi.ee esindaja Marja Leisk. Näitena toob ta spordi- ja tervisepäevad, erinevad nõustamised, treeningsaalid ja brunch’id.

Saates tuleb juttu vaimsest tervisest töökohas ja sellest, mida peab tööandja tegema turvalise keskkonna loomiseks. Lahkame tööandja seaduslikke kohustusi ja arutame, kuidas hinnata ja maandada psühhosotsiaalseid ohutegureid ametliku riskianalüüsiga.

Tööst tingitud haigust võib olla keerukas tõendada, selgitas Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Merli Kesküla. Kaasused jõuavad tihti töövaidluskomisjoni töökiusu või muude rikkumistena. Seni ühtegi ametlikku kutsehaigestumist teada ei ole, mis tähendab, et praktika on üsha õhuke.

Töötervishoiuarst pääseb küll ettevõtte riskianalüüsile ligi, kuid tal on raske hinnata, kas tervisemure on tekkinud tööst, kui ta ei saa analüüsi võrrelda reaalsusega. Käärid analüüsi ja reaalsuse vahel on teinekord päris suured.

Mis on töökius, kas tööandja vastutab ka kahe kolleegi vahelise konflikti eest, kuidas tööandja saab vaimse tervisega seotud riske maandada, mida annab ettevõttele vaimse tervise märgis ja kuidas ära tunda ettevõtet, kus ärevus on tõesti maandatud, sellest räägivad Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova, firma juhtiv õigusnõustaja Merli Kesküla ja peaasi.ee esindaja, organisatsioonide partner Marja Leisk.

Saadet juhib Lauri Leet.

Foto: Andras Kralla