Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tamsar: kiire palgakasv on rõõmustamine tuleviku arvel
Kaheksa protsendi suurune palgatõus on väga, väga kiire. See näitab, et meil on tööjõuga juba päris halvasti – inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tööd teha, ei jätku, ning see loob suure palgasurve. Selline olukord sööb vaikselt, järjepidevalt Eesti majanduse konkurentsivõimet, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
Kui palgatõusule kõrvale panna, et samal ajal kasvas majandus 1,7% ja et palk kasvab majandusest oluliselt kiiremini juba kolm aastat, on põhjust olla murelik. Nii suurt palga ja majanduskasvu erinevust ei ole me näinud alates 2008. aastast.
Loomulikult on üksikisiku tasemel palgatõus hea uudis ja ka mitmes sektoris on esialgu mõjud positiivsed, kuna tarbijad kulutavad rohkem raha. See kõik on aga tuleviku arvel. Piltlikult öeldes ei saa süüa kooki, samal ajal eeldades, et seesama kook on ka homme olemas.
Kiirel palgakasvul on palju ohte
Esiteks: palk moodustab suurima osa Eesti ettevõtete tööjõukuludest. Kõik kulud, sh tööjõukulud, kajastuvad toodete ja teenuste hinnas. Kui hind tõuseb, väheneb üldiselt selle konkurentsivõime turul.
Numbrid näitavad, et ühe tööjõule kulutatud euro eest toodetud lisandunud väärtus on viimase viie aasta madalaimal tasemel. See tähendab, et efektiivsus ei ole palgakasvule järele jõunud ja otstarbekam on hakata siinsele tööjõule alternatiivi otsima. Kardetavasti võime näha veelgi rohkemate ettevõtete, eeskätt tööstuse, Eestist lahkumist.
Teiseks: me tahame, et meie ettevõtted teeksid targemat tööd, et meie tooteid ja teenuseid oleks võimalik kallimalt müüa. See ei tule üleöö. Kui palgakulud söövad kasumi, jääb vähem võimalusi investeeringuteks tootearendusse ja tootlikkuse tõstmisse, ent ka oma töötajate arendamisse ja nende oskuste täiendamisse.
Kolmandaks: kallim tootmine vähendab ka riigi tasandil ekspordi konkurentsivõimet – turistid ei tule siia, sest siin on kallis, sakslased ei osta meie kaupa, sest see on kallis jne. Tõsi, palgakasv elavdab siseturgu, ent Eesti siseturg on küllaltki väike ja tõsised tootjad toodavad juba praegu lõviosa ekspordiks.
Mida siis ette võtta?
Loomulikult mõjutab Eesti majanduse olukorda maailmas toimuv, kuid päris palju saame siiski ära teha, eeskätt just palgasurve leevendamiseks.
Senisest veelgi jõulisemalt tuleb tegelda tööjõupuuduse probleemi lahendamisega. Valitsus on samme astunud (OSKA, peamiselt IT-sektori töötajatele keskendunud Work in Estonia programm, välismaalaste seaduse leevendamine) ja need on olulised sammud, kuid ei lahenda praegust aina akuutsemaks muutuvat olukorda.
Näide ehitussektorist: sektori hinnangul vajavad nad väljaõppinud, kutse omandanud töötajaid 2,5 korda rohkem, kui praegu haridussüsteemist tuleb. Samas on käärid ka selles, keda õpetatakse: ligi 60% on viimistlejad, ent pakutavatest töökohtadest on vaid umbes neljandik viimistlejatele ehk et tööturu vajaduste ja hariduse kokkusobitamisega tuleks tegelda mitte vaid pikka perspektiivi vaadates, mida OSKA programmi raames tehakse, vaid vaadata rohkem ka lühiajalisi vajadusi.
Hetkel kuum
Teiseks välistööjõud. Kiidan valitsust töö eest välismaalaste seaduse leevendamisel, kuid siin tuleks taas olla julgem ja mitte jääda poolele teele. Välistöötaja palganõuet ei tuleks alandada mitte Eesti, vaid sektori keskmise palgani. Ja sisserände kvooti tuleb suurendada vastavalt sellele, kui palju väheneb tööealine elanikkond.
Eeskätt tuleb aga teadvustada, et tööjõupuudus on Eesti arengu ja eestimaalaste heaolu kasvu olulisemaid takistusi. Me konkureerime töötajate pärast meist palju jõukamate ja parema kliimaga riikidega. Kui me ise välja ei ütle, et inimesed, kes tahavad Eestis töötada, ettevõtlusega tegelda, väärtust luua, on teretulnud, pole meil ka loota, et teotahtelised töötajad siia ise tulema hakkavad.
Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta I kvartalis 1091 eurot ja brutotunnipalk 6,86 eurot, teatab statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,1% ning brutotunnipalk 7,7%. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi kiirem kui eelmises kvartalis. Loe lähemalt statistikaameti kodulehelt.
Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit
* Palgamull aina paisub, kuid mis saab edasi? Kas palgakasv jätkub samas tempos või põrkab palgamull peagi vastu nähtamatut lage, et siis pauguga lõhki minna? Kas palgakasv on juba praegu ettevõtetele koormaks või on selleks veel ruumi?
Palga Päev on konverents, kus oma hinnangu palgaga toimunule ja toimuvale annavad valdkonna tipud. Pilk heidetakse nii eilsesse kui ka homsesse ning nende kahe vahepeal käsitletakse ka muid palgaga vähem või rohkem seotud teemasid.
Tule kindlasti kohale, sest Palga Päev jagab asja. Just siit saad aimu, mida lähema aasta jooksul oodata. Järjekorras üheteistkümnes Palga Päeva konverents toimub 7. septembril Tallinna Loomaaia keskonnahariduskeskuses. Tutvu esinejate ja programmiga ning registreeri end soodushinnaga SIIN.
Enimloetud
2
3
Wise Eesti personalijuht: Üldpõhimõte on, et ennekõike töötame ikkagi kontoris
4
5
6
Ka isad saavad nahutada, et kuhjavad suure osa hoolduskoormusest emade õlgadele
Viimased uudised
Ka isad saavad nahutada, et kuhjavad suure osa hoolduskoormusest emade õlgadele
Üritused
Hetkel kuum
Wise Eesti personalijuht: Üldpõhimõte on, et ennekõike töötame ikkagi kontoris
Tööandja puudulik tegutsemine võib muuta puhkusepäevad ka aegumatuks!
Missugust töötasu populaarsetel ametikohtadel tänavu pakutakse?
Ka isad saavad nahutada, et kuhjavad suure osa hoolduskoormusest emade õlgadele
OÜ-tamine võib nüüd tuua kriminaalasja. “Nii suur palk küll olla ei saanud, järelikult pidi olema dividend“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele