Autor: Siret Trull • 7. august 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valitsus leppis 2015. aasta lõpus kokku plaanis vähendada teenistuskohti ja koondada riigiasutuste töötajaid. Kui tervikuna on õnnestunud valitsussektoris ametikohti vähendada miinimumnormist isegi kaks korda enam, siis sotsiaalministeeriumis eesmärki ei saavutatud.

Sotsiaalministeerium pidi ajavahemikus 01. juuni 2015 kuni 31. mai 2016 koondama kokku 235 inimest ehk 2,1 protsenti töötajatest. Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Marlen Piskunov aga tõdes Meditsiiniuudistele, et eesmärki ei saavutatud, kuna nii sotsiaalkindlustusametis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kui ka Tartu Ülikooli Kliinikumis oli vajadus töötajaid hoopis juurde võtta.

PERHil on töötajaid endiselt puudu

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) peab andmed oma töötajate arvu kohta esitama koos võrgustatud haiglate, Raplamaa ja Läänemaa haigla töötajate arvuga. Tabelist selgub, et kolme haigla peale kokku oli täistööajale taandatud töötajate arv 2015. aastal 3314, aga 2017. aastal 3762.

PERHi juhatuse esimees Agris Peedu kinnitas, et tegelikult on neil töötajaid endiselt puudu. „Meil on jätkuvalt tööjõupuudus ja seda õdede ja hooldajate tööperedes. Kui nendes tööperedes on meil uusi töötajaid tulemas, siis oleme selle üle ainult õnnelikud,“ kinnitas Peedu.

Peedu ütles, et haiglas püütakse nii palju kui võimalik teenuseid erasektorist sisse osta, kuid tulenevalt kas haigla spetsiifikast või sellest, et erasektor ei ole olnud suuteline pakkuma riigihanke tulemusena õigeaegset või kvaliteetset teenust, tuleb endiselt ka ise haiglas oma töötajatega selliseid tugiteenused pakkuda.

Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajate arv taandatuna täistööajale (arvestamata võrgustunud haiglaid, kiirabi jt) oli 2015. aasta 1. juuni seisuga 3597,1, aga eelmisel aastal 3707,8.

TÜ Kliinikumi avalikkussuhete direktor Kristi Tael selgitas, et kliinikum avas 2015. aastal nii Maarjamõisa meditsiinilinnaku uued korpused kui äsja renoveeritud õendus-hooldusravi korpuse. „Mõlemad suurprojektid olid rahastatud Euroopa Liidu tõukefondide toel ning meie üks ülesandeid oli avada teatud hulk uusi töökohti. Seda me olema ka teinud. Lisaks on uute töökohtade avamise põhjuseks olnud üha suurenev töö hulk,“ selgitas Tael.

Konkreetseid kärpekvoote enam pole

Praegu seirab rahandusministeerium valitsussektori töötajate arvu igal aastal 1. juuni seisuga ja annab sellest ülevaate valitsusele.

Piskunov ütles, et tööturul valitsev tööjõupuudus avaldab mõju nii avalikule kui ka erasektorile ning valitsussektor ei saa endale lubada märkimisväärset töötajate arvu suurenemist. „See ei tähenda küll seda, et igale valitsussektori asutusele oleks seatud konkreetne kärpekvoot, vaid pigem seda, et asutuste loomuliku arengu käigus tuleb pidevalt otsida võimalusi, kuidas oma tööd ümber korraldada selliselt, et oleks võimalik hakkama saada väiksema töötajate arvuga," ütles ta.

Piskunovi sõnul on kvootide järgi koondamine võimalik, kuid see ei saa olla pikaajaline meede. Pikema aja jooksul töötajate arvu vähendamine eeldab tema sõnul asutuse töö sisulisemat analüüsi ja tegevuse ümberkorraldamist. "Mõnikord võib see tähendada ka seda, et mõned asutused ühendatakse või osad asutuse ülesanded antakse üle teisele, kui see võimaldab paremini ära kasutada kompetentsi, mis ühes asutuses võib olla parem kui teises," rääkis ta.

Tema sõnul võib uute ülesannete lisandudes juhtuda, et on vaja luua ka uusi töökohti ja inimesi juurde võtta. "Samas tuleb asutuste juhtidel kindlasti vaadata ka seda, kas kõik asutuses pakutavad teenused on tingimata vajalikud või mitte ja kas on võimalik uusi ülesandeid täita vanade asemel või korraldada vanad teenused ümber nii, et nende elluviimine võtaks vähem inimressurssi. Eesmärk vähendada valitsussektori töötajate arvu samas mahus nagu väheneb riigi üldine tööealine elanikkond on jätkuvalt jõus," lausus ta.

Allikas: Meditsiiniuudised.ee