Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus töö, uus algus!
Öeldakse, et vähemalt iga seitsme aasta tagant tuleks töökohta vahetada. Nii püsitakse värske, ei langeta mugavustsooni ja arenetakse järjepidevalt.
Tegelikult ma sellele väitele alla ei kirjuta, sest tänapäeva kiiresti muutuvas ühiskonnas võib töö juba aastaga nii palju muutuda, et rutiini ja paigalseisu ei teki. Ometi sattusin ma ise vahetama töökohta just siis, kui seitsmes aasta jooksis. Kuigi mul oli töös kõik väga hästi, näris miski sisemiselt juba mõnda aega. Mul olid Omnivas erakordsed juhid, kellega koos olime kasvanud ja arenenud, suurepärane 60-liikmeline tiim, nutikad ja lahendusi loovad kolleegid, kes andsid hoolimata riigiettevõtte keerulistest katsumustest iga päev endast maksimumi, et kliendid, töötajad ja omanik oleksid õnnelikud. Tundsin, et mind hoitakse, toetatakse ja hinnatakse kõrgelt.
Seotud lood
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.
Enimloetud
4
Kuidas töövaidlust vältida
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
SUUR LUGU | Kuidas disainida töötaja elukaart värbamisest lahkumiseni nii, et 1+1 oleks rohkem kui 2
Mikk Orglaane karm diagnoos: “Värbamisvigu tehakse hirmust ja soovist ennast kloonida!“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele