värbamine

Tööturg on aasta-aastalt muutunud üha mitmekesisemaks, pakkudes seeläbi uusi ja huvitavaid võimalusi nii välismaal töötamiseks kui ka tööandjatele välistööjõu värbamiseks. Ent sageli tekitab kogu see protsess tööandjatele ja otsijatele hulgaliselt küsimusi ja erinevaid katsumusi.

Inimkonna suurima tööjõupuuduse lävel aitavad Eesti majandusel kasvada avatud meel ja süda, aga ka rahvusvahelise värbamise protsessi tehnoloogia abil hõlpsamaks muutmine, kirjutab idufirma Jobbatical juht Karoli Hindriks.

Läti Infotehnoloogia Assotsiatsiooni (LIKTA) ja SolidData äsjase uuringu kohaselt on 60,6% Eesti elanikest pidanud töökohale kandideerides andma aru oma digitaalsetest oskustest. 15% nentis, et neilt on oodatud enamat kui vaid põhioskusi – teadmisi andmeanalüüsist, programmeerimist või muid keerukamaid digioskusi.

Tööjõupuudus ei ole ühelegi sektorile enam uudis. Kuidas aga leida töötajad, kui tööle kandideerijate ootused nii tööle kui tööandjale on kiires muutuses, arutleb Circle K Eesti personalijuht Piret Kask.

Inimestel on praegu põhjendamatult suur palgaootus, seevastu mitte nii kõrge motivatsioonitase, kui tööandja loodaks, tõdeb Estanci personalijuht Lilian Kuuslap. Millised on aga tema arvates personalijuhtimise valdkonna praegused suurimad katsumused?

Eesti soov ja tahtmine on olla maailmatasemel IT-riik, aga kust võtta kõik need inimesed, kes teeks Eestist globaalse IT-keskuse, küsib ettevõtte MoveMyTalenti tegevjuht Hanno Ahonen portaalis foundMe. Turul häid spetsialiste praktiliselt enam ei leidu, sest nad kõik on juba kuskil palgal, järele jääb vaid võimalus neid konkurendi juurest üle osta või välismaalt värvata.