Kai Miller • 7 juuni 2019
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Mida praegu õppida, et tulevikus tööd oleks?

Millistest oskustest ja ametikohtadest praegu kõige suurem puudus on? Mida tasuks noortel õppima minna, et tulevikus ka tööd oleks? Milline roll on täiend- ja ümberõppel?

Kutsekoja OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad, Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik Anneli Entson ja töötukassa oskuste arendamise osakonna juht Kerstin Holland  Foto: Andres Laanem

Neil teemadel rääkisid Äripäeva raadio saates „Töö ja palk” töötukassa oskuste arendamise osakonna juht Kerstin Holland, Kutsekoja OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad ja Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik Anneli Entson.

Üks amet terveks eluks enam ei toimi

„Varasem mudel, et inimene töötab ühel töökohal sünnist surmani, on praeguseks minevik. Tüüpiliselt vahetatakse ametikohta iga 5–7 aasta tagant ja järjest tavalisemaks muutub ka see, et karjääris tehakse täielik kannapööre. See tähendab, et isegi see valdkond, kus töötatakse, ei ole enam sama, sest inimeste huvid muutuvad,” selgitas Kerstin Holland.

Paljuski on kinni inimeste mõtteviisis ja suhtumises – igaüks peab hoidma oma teadmised ja oskused värskena, pidevalt õppima ning vaatama, kuhu suunas tema ala areneb.

Täiend- ja ümberõppe roll

Yngve Rosenblad ütles, et kogutakse statistikat selle kohta, kui palju tööealised täiskasvanud viimase kuu aja jooksul on õppimisega tegelenud. Nad on käinud näiteks koolis, kutsekoolis või ülikoolis, osalenud mõnel kursusel või seminaril või iseseisvalt erialamaterjale ja õppevideoid vaadanud. Eestis on see näitaja päris kenasti ülesmäge läinud – viimase seisuga oli viiendik täiskasvanutest viimase kuu aja jooksul mingil moel õppinud. „Väikse uhkusega võime öelda, et oleme naabritest paremad, kui vaatame Lätit ja Leedut. Põhjamaadeni on muidugi veel hulk maad minna,” rääkis Rosenblad.

„Paljudele noortele on Youtube esimene koht, kust kõikvõimalikke oskusi õpitakse. Ära ei saa ka unustada laste kõige tähtsamat õppimismeetodit ehk teiste inimeste jälgimist, sest ka sellest on väga palju õppida,” lisas Rosenblad.

Anneli Entson täiendas, et olulised on ka praktika, vaatlemise ja stažeerimise võimalused, mida kasutavad tänapäeval aktiivsemalt ilmselt noored, aga võiksid rohkem kasutada ka vanemad inimesed. „Ka kutseõpetajatele oleme seda propageerinud, et nad uuriksid, kuidas ettevõtetes nende õpetatavatel erialadel tegelikult töö käib.”

Millistest oskustest ja ametitest kõige suurem puudus on?

Suurim tööjõupuudus, millest praegu ka kõige rohkem räägitakse, on IKT-sektoris. Samuti on suure tööjõu voolavuse tõttu inimestest puudu teenindussektoris, tööstuses, ehituses ja põllumajanduses. Aga ka teistest sektoritest ilmnevad kindlad ametialad, kus on väga inimesi vaja. „Näiteks ehitus- ja veesektoris on väga vaja keskkonnatehnikuid ja keskkonnatehnikainsenere, sest ehitatakse uusi kliimasõbralikke maju, mis tähendab ka seda, et ehituses on nõuded muutumas ning sobivate teadmiste-oskustega inimesi on palju vähem. Sama on energeetikasektoris, mis praegu kiiresti areneb,” selgitas Rosenblad ja lisas, et koolides on puudu reaalainete õpetajatest, samuti otsitakse palju logopeede, farmatseute, proviisoreid.

Erialade kõrval on aga olulised ka üldoskused, näiteks tehnoloogia tundmine, loogiline mõtlemine, probleemilahendamine ja meeskonnatöö tegemise oskused (eriti nt rahvusvaheliste meeskondade puhul).

Miks minnakse ümber õppima ja kes seda toetab?

Kerstin Holland selgitas, et kui inimene töötab pikalt ühes valdkonnas, siis on hea oma teadmisi aeg-ajalt värskendada. Samuti uuenevad ajapikku kvalifikatsiooninõuded ja tehakse seadustest tulenevaid muudatusi, millega tuleb kursis olla.

Praegu on ümberõppetoetuse roll töötukassa käes. „Aga ka tööandjad ise peaksid oma töötajate koolitamist toetama. See ongi tööandjate normaalne roll – hoida ja arendada töötajate häid teadmisi ja oskusi. Paljud ettevõtted koolitavad noori ja pakuvad neile praktikakohti ning õpetavad eriala täiesti algusest selgeks. Samuti koolitatakse olemasolevaid töötajaid, näiteks õpipoisiõppe vormis, aga ka päeva- või kaugõppes,ˮ rääkis Entson.

„Kui näiteks tööandja võtab ettevõttes kasutusele uue tehnoloogia ja töötajad vajavad ümberõpet, et osata uute masinatega toimetada, siis see on olukord, kus töötukassa saab osaliselt kompenseerida tööandjale töötajate koolituskulu,ˮ lisas Holland.

Mida noortel praegu õppida tasuks?

„Ma arvan, et kõige suurem muutus, mis on tänapäeva ja 20 aasta tagusega võrreldes toimunud, on see, et noortel on võimalus teha teadlik valik. Ei pea mitu aastat ülikoolis või kutsekoolis ära käima ja ainsa asjana pärast lõpetamist mõtlema, et see ei ole tegelikult see eriala, millel töötada tahaks. Tugi oma valiku tegemisel on juurde tulnud,ˮ rääkis Holland.

Eesti noorte hulgas on palju neid, kellel ei ole head haridust ja kes on jäänud ka tööturust eemale, seega on hädavajalik anda noortele juba maast madalast head nõu, kelleks võiks õppida, et nad ka ise natuke vastutust võtaksid ja teadlikumaid valikuid teeksid. „Kutsenõustamine on väga teretulnud ja seda tuleb täie tõsidusega noortele pakkuda. Kui praeguseks on ilmnenud, et matemaatika ja loodusteaduslikud ained jäävad õppijatel nõrgema tähelepanu alla ja tahetakse justkui kergema vastupanu teed minna ning vähem reaalaineid omandada, siis see ongi võib-olla olnud varasemate aastate tegemata töö. Tänapäeval on puudu palju inseneridest ja teistest tehnikaharidusega inimestest, seega on kusagil varem halvasti nõu antud. Seetõttu on väga oluline näidata noortele praegu, kuhu on maailm ja Eesti suundumas,ˮ selgitas Entson.

IT valdkond ja robotid

IKT valdkonna tööjõu nõudlus on nii kiiresti kasvanud seetõttu, et see toidab kõigi teiste sektorite tehnoloogia vajadust. Samas on IT erialade õppimise juures väike miinuspool see, et nende populaarsus on hakanud ära võtma potentsiaalseid tudengeid teistelt tehnikaaladelt, kus on tegelikult sama suur tööjõupuudus.

„Sageli jääb kõlama see, et me tegelikult ei tea, mis töökohad 10 või 20 aasta pärast alles on. See viib selleni, et mõeldakse, kas ongi mõtet midagi konkreetset õppida ja õpitakse igaks juhuks midagi üldist. Ka see ei ole ennast hea valikuna tõestanud. Kui inimesel on konkreetne amet, on sealt alati võimalik edasi liikuda, aga kõike natukene ja üldiselt osates on raske tööturule n-ö küüsi taha saada,ˮ ütles Rosenblad.

Holland lisas, et palju räägitakse sellest, et robotid võtavad kõik töökohad üle ja varsti inimesel enam tööd ei ole, aga see ei vasta tõele. „Jah, masinad saavad kindlaid töid inimese eest küll ära teha, aga masinad ei hakka kunagi ise meeskonnatööd tegema või loovalt mõtlema. See inimlik puudutus, see inimese roll jääb alati, see lihtsalt muutub ajas ja see on normaalne.ˮ

Rosenblad selgitas, et McKinsey & Company 2017. aasta uuringus, mis vaatas spetsiifiliselt Eesti tööturgu, öeldi, et aastaks 2030 võib automatiseerimise ja tehnoloogia arengu tõttu ligi 13% töökohtadest ära kaduda. Nad lisasid aga ka teise poole, millest vähe räägitakse ja mida vähe teadvustatakse – nimelt loovad tehnoloogia areng, digitaliseerimine ja automatiseerimine palju uusi töökohti ka juurde. Küll neid töökohti, mis on just sellesama tehnoloogia arendamisega seotud, aga ka palju muid kohti muudesse sektoritesse. „See tähendab, et töökohtade arv võib isegi kasvada. Siin võib meie väike rahvaarv muidugi piirid seada, aga seda ohtu viimaste teadusuuringute järgi ei ole, et kõik töökohad ära kaoksid ja et inimesed 10 või 20 aasta pärast nukralt käed rüpes istuksid.ˮ Seega saab öelda, et tehnoloogia arengut ei ole põhjust peljata.

Digitaliseerimise ja automatiseerimise mõju õppimisele ja õpetamisele

Digitaliseerimine loob küll vajadust ümber- ja täiendõppeks, aga teisipidi annab ka palju võimalusi juurde. Näiteks tuli paarkümmend aastat tagasi mõne guru esinemise nägemiseks kohapeale minna, aga tänapäeval on võimalik anda teadmisi edasi veebinaride, e-kursuste ja muu kaudu. Tehnoloogia areng on õppimise lihtsustamist palju toetanud.

Saatekülalised olid ühel nõul, et õpetaja amet ei kao kunagi. Rosenblad lisas, et tehnoloogia pigem rikastab õppimise kanaleid, aga ilmselt robot veel lähiajal õpetama ei hakka, sest karismaatilise ja oma asja tundva inimese roll mingite oskuste edasiandmisel on nii suure mõjuga, et seda on väga keeruline asendada. Ka uuringutes tõstetakse tihti esile, mis on see pool, millega robotid hakkama ei saa – inimlik suhtlus, inimeste mõjutamine, läbirääkimine, empaatia, loovus, uute asjade väljamõtlemine. Neil omadustel on palju seost ka õpetaja ja mentori rolli ning juhtimise ja nõustamisega. „Ja kui vaatame robotite liikuvust, siis tegelikult on nad siiamaani inimese või looma liikumisosavusega võrreldes kehvad ja see tähendab, et ei kao veel niipea ära ametid, mis on peenemate ja keerulisemate liigutuste või ebaebareeglipärasemate keskkondadega seotud, näiteks koristajad ja torulukksepad.ˮ

Kuidas motiveerida õpetajaks õppimist?

„Kindlasti peab õpetajate palk olema palju suurem, kui see praegu on. Kui tahame rääkida Eesti tulevikust ja haritud Eestist, siis peame suutma saavutada pideva õpetajate järelkasvu. Rohkem noori võiks soovida minna õpetajaks õppima ja neil peaks selleks ka võimalus olema, et nad ei peaks väikse palga pärast jätma oma soovi ellu viimata.

„Need, kes on juba õpetajaks õppinud ja sel alal ka töötanud, võiksid saada rohkem tuge, selleks et oma teadmisi-oskusi värskendada,ˮ tunnistas Entson.

Kui näiteks kutsekoolis tahetakse, et mingi sektori parimad tuleksid oma teadmisi kooli jagama, peab kool suutma maksta seda palka, mis selles sektoris makstakse. „Ja tegelikult peavad ikkagi olemas olema need õpetajad, kes on innustunud, kes suudavad ennast pidevalt täiendada, kes märkavad õpilaste erinevusi ja kui kaugel õpilane oma arengus on. Kui räägime sellest, et õpetaja peab terve koolipäeva särama ja olema inspireeriv, innukas, oskama kasutada uut tehnoloogiat ning uusi lahendusi välja pakkuma, siis räägime üliinimesest, keda peame väga tõsiselt väärtustama,ˮ lõpetas Entson.

Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136kai@personaliuudised.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee