Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööpuudus Eestist Ukrainani: kus on olukord kõige kehvem ja kuidas riik inimesi abistab?
Koroonaviiruse pandeemia tõttu kaotasid paljud inimesed töö ja olid sunnitud end töötuna arvele võtma. Mis seis on tööpuudusega Eestis, Lätis, Leedus ja Ukrainas? Kuidas riik töötuid abistab? IT-firma RIA.com Marketplaces OÜ uuris asja.
2019. aasta oli personalivahendusfirmadele üldiselt edukas, sest majandus oli tõusuteel ja väga paljud ettevõtted vajasid tööjõudu. Kui mulluse TOPi esikoha omanik Pelleton OÜ on siiski positiivne ka tuleviku suhtes, siis teise koha ettevõtte StroiBat OÜ juht nendib, et keerukaks on olukorra muutnud nii üldine eriolukord kui ka sellest tulenevad takistused töötajate piiriüleseks liikumiseks.
Töötajate heaolust rääkides jõuab jutt tihti töökoormuse, juhtimise, paindlikkuse ja vaimse terviseni. Palju vähem tähelepanu saab aga keskkond, kus inimene suure osa oma tööpäevast veedab. Nii võib näiteks halvasti planeeritud kontor suurendada stressi, väsimust ja töökatkestuste hulka, kuid hästi läbimõeldud töökeskkond see-eest keskendumist toetada, suurendada kuuluvustunnet ning produktiivsust.
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.