„Kas sulle koolis midagi külge ei jäänud? Kas sul endal pole käsi küljes või?“ Selliseid märkusi poetab nartsissistist kolleeg nagu varrukast, kui mingis küsimuses tema nõu või abi paluda.
Töönädalat alustades vajatakse ühes kontoris uut varu piima, kohvi ja mullivett, teises tellitakse töötajatele lõunasöök ning kolmandas valmistutakse sündmuseks, kus lauale on tarvis kringlit, torti ja puuviljavaagnat. Neid argiseid toimetusi ühendab soov, et vajalik kaup jõuaks kohale võimalikult mugavalt ja väikese ajakuluga.
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.