Tööstusel pole luksust mõelda, et praktikant võtab ära kellegi tööaja

Tööstus ei otsi enam ainult inimesi, kes tuleksid tööle, aina rohkem otsitakse neid, kes suudaksid sammu pidada automatiseerimise, digitaliseerimise ja tehisaruga. Värske uuring näitab, et töökohti võib küll juurde tulla, kuid kasvu pidurdab hoopis vajalike oskuste nappus.

Uute inimeste värbamiseks tuleb minna otse kooli, sest tööturult neid ei leia, ütleb CNC-detaile tootva Radius Machiningu juhatuse liige Andrei Veršinin.

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) riigikoolide osakonna vanemnõuniku Alo Savi sõnul on bussi- ja veokijuhtide järelkasv Eestis oluline teema ning ministeerium ei alahinda selle sektori rolli majanduse, inimeste liikumisvõimaluste ega varustuskindluse tagamisel.

Tööandjad võivad noori pidada kogenematuks, püsimatuks või liigset juhendamist vajavaks, kuid tegelik probleem on märksa karmim: noori jääb tööturul järjest vähemaks. Kui neile praegu võimalust ei anta, pole viie või kümne aasta pärast enam järelkasvu, kellest spetsialiste kasvatada.

Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.