Lähetused ja päevarahad 2016. aastal

töötaja on välislähetuses 12.01.–27.01.2016, kusjuures 12.01.2016  väljub lennuk Tallinnast kell 21.20 ja 27.01.2016  saabub lennuk Tallinnasse kell 5.00. Sama töötaja suundub 27.01.2016 uude lähetusse (lennuk väljub Tallinnast 20.50) ja jääb lähetusse kuni 13.02.2016 (lennuk saabub Tallinnasse kell 15.00).

Tulenevalt muudetud valituse määrusest, võib töötajale maksta maksuvabalt päevarahasid järgmistes summades:

ajavahemiku 12.01–27.01.2016 eest (15 päeva, sest esimese lähetuspäeva eest päevaraha ei maksta, kuna 12.01 väljub lennuk hiljem kui 21.00) 50 eurot päevas;ajavahemiku 27.01–31.01.2016 eest (4 päeva, esimese lähetuspäeva eest päevaraha ei arvestata, kuna selle päeva eest maksti juba eelmise lähetuse käigus) 32 eurot päevas;ajavahemiku 01.02–11.02.2016 eest (11 päeva) 50 eurot päevas;ajavahemiku 12.02–13.02.2016 eest (2 päeva) 32 eurot päevas.

Juhiksime eraldi tähelepanu teise lähetuse alguse kuupäevadele 27.01-31.01.2016. Nagu näha, võib tekkida olukord, kus ka lähetuse esimestel päevadel on maksuvabalt võimalik maksta vaid 32 eurot. Seda siis põhjusel, et jaanuarikuu jooksul on töötaja juba 15 päeva eest 50 euro suurust päevaraha saanud. Nagu varasemalt mainitud, saab kõrgemat päevaraha määra rakendada 15 esimesele lähetuse päevale, seega võib veebruaris 5.–15. lähetusepäeva eest jätkata 50-eurose päevaraha maksmist.

Kui tööandja otsustab maksta rohkem kui maksuvaba määr lubab, siis üle piirmäära makstud tasu on netotasu, millelt kuulub tasumisele tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse (kohustatud isiku puhul). Väljamakse deklareeritakse TSD Lisal 1 sama väljamakseliigi koodiga kui töötaja töötasu.

Olgu alljärgnevalt meeldetuletuseks ära toodud veel mõni oluline lähetusi puudutav punkt:

Maksuvabalt on lähetuse päevarahasid võimalik maksta töölepingu alusel töötavale töötajale ja juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele (näiteks juhatuse ja nõukogu liikmed). Käsunduslepingu alusel töötavatele inimestele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele päevaraha maksuvabalt maksta ei ole võimalik.Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Lähetusse võib saata ka alaealise töötaja, raseda ning töötaja, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, kuid seda vaid nende isikute nõusolekul. Alaealise nõusolekule lisaks on nõutav ka tema seadusliku esindaja nõusolek. Kõik nõusolekud peavad olema antud enne lähetust.Juhtimis- või kontrollorgani liikme töökohaks on koht, kus juhtimis- või kontrollorgani liige oma ametiülesandeid harilikult täidab. Seega võib äriühing, kes on Eestis registreeritud ja kelle tegevjuhtkonna keskus ning tegevuskoht on Eestis, näiteks oma ülesandeid harilikult Londonis täitva nõukoguliikme töölähetuse kulusid (sh lennupileteid) välja maksta Londonist lähtuvalt.Kui töötaja töökoht asub väljaspool Eestit ja ta saadetakse lähetusse, ei maksustata tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lg 3 p 1¹ kohaselt talle makstavaid lähetusega seotud kulusid piirmäärades, mis kehtivad selles välisriigis, kus asub töö tegemise koht. Lähetusega seotud väljamakseid Eestis ei maksustata, kui isik on olnud kõnealuse välisriigi maksuresident, st on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ja välisriigis teenitud tulu on välisriigis maksustatud. See tulu peab olema dokumentaalselt tõendatud, tõendil peab olema näidatud ka tulumaksu summa (sh juhul, kui summa on null).Töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist on töötajal õigus nõuda enne töölähetusse minemist, ettemaksu mittesaamise korral on tal õigus lähetusest keelduda.Töölähetusega seotud kulud hüvitatakse vaid kuludokumendi alusel. Samuti peab tööandja tegema lähetusega seotud kulude hüvitamiseks ja päevarahade maksmiseks vastava kirjaliku otsuse, kus on vaja ära tuua töölähetuse sihtkoht, kestus, ülesanne ja hüvitatavad lähetuskulud ning välislähetuse päevaraha määr.  Maksuhaldur on seisukohal, et tööandja kirjaliku otsuse puudumisel või juhul, kui selgub, et tegemist ei olnud töölähetusega, tuleb kuludokumentide alusel tehtud väljamaksed maksustada ja deklareerida kui tööandja poolt töötajale antud erisoodustus. Rahalised ülekanded töötajatele maksustatakse palgatuluna.Kui lähetuskulud on tehtud välisvaluutas, siis arvestatakse need eurodesse Euroopa Keskpanga päevakursi alusel, arvestades kas kuludokumendil olevat kuupäeva, lähetusest saabumisele järgnevat tööpäeva või siis hoopis töötaja tegelikku kulu. Viimase puhul peab töötaja esitama dokumendi, mis tõendaks tema tegelikku kulu, olgu selleks siis näiteks tema arveldusarve väljavõte või valuutavahetuse tšekk, kus oleks näidatud, millise kursiga töötaja välislähetuses olles raha vahetas.Kui töötaja läheb tööandjaga kokkuleppel lähetusse isikliku autoga, võib tööandja maksta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist maksimaalselt 0,3 eurot/km kalendrikuu piirmääraga 335 eurot või hüvitada tegelikud dokumenteeritud kulud: kütus, parkimiskulu, praamipiletid jms, välja arvatud remondi- ja hoolduskulu. Viimase puhul ei ole ette antud maksimaalset maksuvabastuse piirmäära. Kumba varianti tööandja lähetuskulude hüvitamisel kasutada otsustab, tuleb ära märkida töölähetuse korralduses.Töölepinguseadus ei sätesta riigisisese lähetuse korral päevaraha maksmise nõuet ja päevarahale ei kehti maksuvabastus. See ei tähenda, et riigisisest lähetust enam pole ning lähetusega seotud muid nõutavaid toiminguid, nt lähetuse korraldust ja kulude aruannet teha ei tule. Makstakse või tasutakse lähetuse transpordi- ja majutuskulud ning päevaraha mittemaksmine ei välista ka lähetuses tehtud muude ettevõtlusega seotud kulude hüvitamist kuludokumentide alusel.

Vaata lisaks: