Hea tööandja mõõdupuu on muutumas | 5 kogemust

Töötajate heaolu planeerimine kipub ettevõtetes sageli algama hüvede nimekirjast: koolitus, tervisepäev, sporditoetus, vaimse tervise tugi või mõni uus digilahendus. Need võivad olla vajalikud ja kasulikud. Viimaste aastate uuringud on aga ühe küsimuse uuesti teravamalt juhtimise lauale toonud: millises tööpäevas inimene iga päev tegutseb? Heaolu ei sõltu ainult hüvedest, vaid ka sellest, kuidas töö päriselt korraldatud on.

Tööheaolu ei parane kampaaniate ega hüvedega, kui töö ise on halvasti korraldatud. Töö- ja organisatsioonipsühholoog Riina Telling jagab 15 praktilist küsimust, mida silmas pidades saab personalijuht tööelu kvaliteeti süsteemselt parandada.

CV.ee värske uuring näitab, et ligi iga neljas töötaja teeb lisatööd isegi puhkuse ajal. Varasemad uuringud viitavad aga laiemale muutusele: üha rohkem inimesi kombineerib erinevaid sissetulekuallikaid, et suurendada kindlustunnet ja paindlikkust.

Tänane tööturg on muutunud märksa vähem etteaimatavaks kui varem. Oluline ei ole enam ainult see, keda värvata, vaid milliseid oskusi on organisatsioonil vaja homme ning kuidas kõnetada ja hoida lojaalseid talente.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.