Autor: Personaliuudised.ee • 14. märts 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Käesoleva aasta algusest jõustus ravikindlustuse seaduse muudatus, millega muutusid juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava inimese ravikindlustuskaitse saamise tingimused.

Nüüdsest on võimalik saada ravikindlustus ka neil inimestel, kes töötavad ühe või mitme võlaõigusliku lepingu alusel või on ühe või mitme juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmed. Võlaõigusliku lepinguga töötajatele on kindlustuse saamise eelduseks, et kõigilt lepingutelt kokku arvestatuna on nende eest tasutav sotsiaalmaksu miinimummäär (käesoleval aastal 128,70 eurot) kuus täidetud, st töötaja brutokuutasu on kõigilt lepingutelt kokku vähemalt 390 eurot. Varasemalt summeerimise võimalus puudus ning mitme lepinguga töötajal, kelle ükski leping ei taganud 390 euro suurust töötasu ja sellelt deklareeritud makse, kindlustust ei saanud.

Ravikindlustuse algus ja lõpp sõltuvad maksudeklaratsioonist

Tuleb aga tähele panna, et kui varasemalt oli töölepingu puhul ning enne käesolevat aastat ka võlaõigusliku lepingu puhul ravikindlustuse algus ja lõpp seotud lepingu alguse- ja lõpukuupäevaga ning vastava kandega töötamise registris, siis nüüdsest on võlaõigusliku lepingu puhul ravikindlustuse algus ja peatumine seotud maksudeklaratsiooni esitamisega maksu- ja tolliametile. Kindlustus tekib pärast deklaratsiooni esitamist ja peatub, kui järgmise deklaratsiooni esitamise tähtpäevale järgneval päeval ei ole sotsiaalmaksu maksmise miinimumkohustus täidetud.

Võlaõigusliku lepingu puhul ei kohaldata ravikindlustuse tekkimisel enam ka 14-päevast ooteaega ega töösuhte lõppemisel kahekuulist garantiiaega nagu töölepinguga töötajate puhul.

Tööandjal on sotsiaalmaksu seadusest tulenev kohustus deklareerida sotsiaalmaks  väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Oma ravikindlustuse olemasolu saab kontrollida riigiportaalis www.eesti.ee, kui saata digiallkirjastatud päring [email protected] või helistada haigekassa infotelefonil.

VÕS-lepingu puhul on pooltel võimalus kokku leppida väljamakse tingimustes, haigekassa soovitab need jaotada võimalusel kuude peale ja deklareerida iga kuu sotsiaalmaksu vähemalt miinimummääralt, mitte teha ühekordseid suuri väljamakseid. Iga kuu miinimummääralt sotsiaalmaksu deklareerides saab inimene ravikindlustuse pikemaks perioodiks.

Haigekassa andmetel onVÕS lepingu alusel kindlustatuid ligikaudu 30 000.

Tööandja peab enda süül tekkinud kahju hüvitama

NB! Kui inimese kindlustus on katkenud tööandja süül, st kui kindlustuskaitse tekkimiseks vajalikud dokumendid ei ole õigeks ajaks esitatud ja ravikindlustust taotleval isikul oleks deklaratsiooni õigeaegsel esitamisel tekkinud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab taotlejale ravikindlustushüvitise saamata jäämisest tekkinud kahju hüvitama kohustuse rikkuja ehk tööandja.

Hüvitise saamiseks tuleks pöörduda esmalt tööandja poole ja jõuda mõlemale osapoolele sobivale mõistlikule kokkuleppele.

Allikas: Raamatupidaja.ee