Töökuulutusse tasub palk kirja panna

Seadusest palkade avalikustamise mõistet ei tulene, sellepärast tuleks palkade avalikustamisest rääkides kokku leppida, kas räägime tööpakkumisse palganumbri lisamisest, töötaja poolt tegelikult teenitud töötasu mingil viisil avalikkusele kättesaadavaks tegemisest või millestki kolmandast.

Tööpakkumisse palganumbri lisamises ei ole midagi seadusevastast, pigem annab see tööpakkumise tegijale usaldusväärsust juurde ja tööotsijale kindluse, et lubatud summa makstakse välja. Kohtupraktikas on olnud mitu juhust, kus kirjaliku töölepingu puudumise tõttu on töötaja olnud hädas lubatud töötasu tõendamisega. Töölepingu seaduse kohaselt tuleb kokkuleppe puudumisel või selle tõendamise võimatuse korral lugeda töötasu suuruseks sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.

Näiteid kohtust

Näiteks Tartus vaidlesid 2015. aastal pooled restorani juhataja töötasu suuruse üle. Töötaja esitas tõenditena kaks tööpakkumist restorani juhataja kohale, milles mõlemas oli töötasuks pakutud 1300 eurot brutosummas. Kuivõrd muid tõendeid ei olnud, luges kohus selle summa töötajaga sarnase töö eest tavaliselt makstavaks tasuks ja mõistis summa tööandjalt välja.

Tallinna ringkonnakohtu 2015. aasta otsuses esitas elektrik kohtule tõenditena mobiilisõnumid, millest nähtus, et töötaja küsis töötasuks 10 eurot tunnis, täistööaega jms. Tööandjalt saabus vastus samuti SMS-iga. Töötaja näitas sõnumeid kohtus oma mobiiltelefonist ja kohus veendus, et need on tulnud numbrilt xxx, mis on avalikel andmetel juhatuse liikme telefoninumber. Töötasu suurust kinnitas kohtu hinnangul ka asjaolu, et sama firma on pakkunud okidoki portaalis elektrikutele sarnast töötasu. Kohus asus seisukohale, et töötaja nõustumine Eestis kehtiva alampalga eest välismaal (Belgias) töötamisega ei ole ka eluliselt usutav.

Mõlemad vaidlused oleksid võinud olla olemata, kui töötajad saanuks tugineda tööpakkumistele, milles oleks olnud näidatud pakutav palk. Palganumbri näitamine tööpakkumises annaks töötajatele ka reaalsema pildi tööturul toimuvast. Praegu seovad paljud töötajad end oma soovides statistikaameti avaldatava keskmise palgaga ega taju, et tegemist on arvestusliku numbriga ning mediaanpalk ja reaalpalk on oluliselt madalamad.

Mida veel kirja panna

Mõistlik oleks tööpakkumises näidata ka tehtava töö maht, iseloom ja keerukus, sest see mõjutab oluliselt pakutava töötasu suurust. Suures firmas üht kindlat tööülesannet täitva raamatupidaja ning keskmise suurusega firma ainsa raamatupidaja tööülesanded (ja seega ka töötasu) võivad olla väga erinevad, kuigi pakutavaks ametikohaks on ilmselt mõlemal juhul raamatupidaja.

Õiguslik olukord muutub, kui tahame avalikustada konkreetse töötaja juba välja teenitud töötasu. Erasektori töötajate puhul on tööandja töölepingu seaduse kohaselt kohustatud mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Selle sätte muutmine eeldaks seaduse muutmist.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.

Autor: Heli Raidve, tööõiguse spetsialist