CV Keskuse värske analüüsi kohaselt muutub erialavalik aina olulisemaks – juba praegu on suured palgakäärid erialade lõikes ja vahe kasvab veelgi.
CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt
  • CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt
  • Foto: Veiko Tõkman
Bakalaureusekraad kergitab palgasoovi 17%
Haridustase     Brutopalgasoov                          (eurot kuus)
kutseharidus      1113,1
bakalaureus       1343,5
magister           1544,6
doktor              1634,3
Palgasoovide statistika võrdlus põhineb 52 467 töövõtja CV-l.
„28. septembril vahendas Äripäev YLE uudisteportaali uudist, millest selgus, et Soomes napib töötajaid ehituse, tervishoiu ja müügi valdkonnas. Seevastu on mõnel muul tegevusalal tööjõudu rohkem, kui tööturule mahub. Näiteks on Soomes tekkinud üleküllus ühiskonna- ja kultuuriuurijate hulgas, kus ühe töökoha kohta on lausa 83 tööotsijat …,” ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Analüüsisime ka CV Keskuse andmebaasis olevate töövõtjate palgasoove haridustasemete ja erialade lõikes, et näha, mis erialad lubavad praegu küsida tööturul kõrget palka ning kas kõrgharidus tagab automaatselt nii töökoha kui ka kõrge palga, mida paljud meie noored sinisilmselt loodavad.”
Populaarseimate erialade palgasoovide võrdlus (bakalaureusekraadi võrdluses)
Eriala                       keskmine                                brutopalgasoov                                (eurot kuus)
Infotehnoloogia juhtimine         2354,6
Informaatika                          2208,2
Rahvusvaheline ärijuhtimine      2002,0
Turundus                                1682,5
Avalik haldus                          1602,4
Arhitektuur                             1588,9
Õigusteadus                            1532,8
Majandusarvestus                    1461,0
Transpordilogistika                   1435,7
Personalijuhtimine                    1403,4
Disain                                     1338,2
Loodusteadused                        1238,9
Psühholoogia                            1236,2
Raamatupidamine                     1210,3
Kunst                                      1139,1
„Kahjuks peab tõdema, et aasta-aastalt siseneb tööturule tuhandeid noori, kellele omandatud haridus ei ole andnud tööturul mitte mingisugust eelist,” lisas Henry Auväärt. „Veelgi enam, ei tohi unustada, et mõnel erialal saadud teadmisi ei pruugi kümne aasta pärast enam vajagi olla.”
Henry Auväärti sõnul asub igal aastal kõrgkoolidesse õppima tuhandeid tudengeid ja kuigi varasemad uuringud on näidanud, et 40% noortest peab eriala valikut üheks keerulisemaks otsuseks karjääritee alguses, ei langetata seda otsust siiski ülemäära põhjalikult kaaludes. „Liiga paljud langevad endiselt lihtsalt n-ö populaarseima eriala lõksu,” täpsustas Henry Auväärt. „Kõrghariduse omandamisega kerkivad küll enesekindlus ja palgasoov, kuid erialade lõikes on väga suured käärid – selgelt joonistuvad välja valdkonnad, kus on näha nõudlust tööturul ja ka vastupidi.”

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele