Autor: Personaliuudised.ee • 10. november 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui töökoht tähendab kõike – väljakutset, turvatunnet ja kodu

Tööpsühholoog Taimi Elenurm arutleb, mis saab siis, kui töölt ei taha enam ära minna.
Foto: Raul Mee
„Töökeskkond olgu inspireeriv, töökaaslased lahedad ning töö tasuv ja põnev. Need on soovid, mida tihti omistatakse noorema põlvkonna töötajatele, eriti Y- ja Z-generatsioonile. Usutakse, et noori ja arenemisvõimelisi enam muidu organisatsiooni tööle ei saa, kui need kolm komponenti täidetud pole,” sõnab tööpsühholoog Taimi Elenurm, arutledes selle üle, mis võib juhtuda, kui töökeskkond muutub töötaja jaoks liigagi motiveerivaks.

Uuendusliku ettevõtte uus normaalsus on puu- ja juurviljad ning sporditreeningud tööajast ja tööandja kulul. Arenduslinnakud, kuhu idufirmad koonduvad, pingutavad selle nimel, et tuua lasteaiad, koolid, pangad ja muud olmemugavused töökohale ja selle vahetusse lähedusse. Hüved, soodustused ja mugavused seovad inimese töökohaga ning kasvatavad lojaalsust ja uhkustunnet kättevõidetud unistuste töökohast.

Infotehnoloogia arendusprojektidega tegeleva Nordic Automation Systemsi töötajad ütlevad, et veedavad tööl keskmiselt 10 tundi päevas ja on oma töökeskkonnaga väga rahul. Ruumid on hubased, igaühel on võimalik leida endale töötamiseks kõige sobivam koht, aga ka puhata, kui vaja. Idufirma töötajad kinnitavad, et ei kujuta ette, et töötaks taas kontoris, kus inimesed on jagatud kuubikutesse.

Kui töölt ei taheta enam ära tulla

Kriitikud küsivad, mis saab siis, kui töö ja töökaaslased saavad peaaegu ainukeseks suhtluskeskkonnaks. Kui töökeskkonnas saabki rahuldada suurema osa olmevajadustest ja töölt polekski justkui enam vajagi ära tulla.

Soomes tehtud uuringud alustavate idufirmade töökultuurist on toonud välja kummalise ohu: üleni tööle pühendunud IT-inimesed võivad unustada oma riiete pesemise ja duši all käimise. Saksamaal tehtud uuringud on näidanud, et töö võib hakata asendama lähisuhteid. Tiheda töögraafikuga õigusbüroode töötajad aga kaebavad, et neil pole jaksu lähisuhteid luua ja hoida, sest intensiivne töö neelab kogu ärkveloleku aja.

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask tunnistab, et idufirmade töökeskkond on keeruline teema – töötajatel, kelle tegutsemistahe on suur, on keeruline eristada tööaega muust ajast. Eelmainitud uuringute käigus esile kerkinud suundi arvesse võttes tuleks idufirmadel hoolikalt järgida töölepingu seaduses sätestatud töö- ja puhkeaja korraldust ning pidada tööpäevasiseseid lühikesi vaheaegu, et töötajad saaksid puhata keha ja mõtteid.

Rohkem tähelepanu töö- ja pereelu tasakaalule ning läbipõlemise ohule

„Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv, ent kui see läheb väga suureks või kestab pikka aega, siis organism väsib ja inimene ei suuda enam stressiga toime tulla ja tekivad vaimsed või füüsilised tervisehäired,” ütles Mari-Liis Ivask. Ta lisas, et pideva pinge all töötamise kõige negatiivsem tagajärg on töövõimekuse osaline kaotus.

„Läbipõlemine, mis väljendub negatiivses hoiakus töösse, on sageli pikaajalise stressi tagajärg,” rääkis Mari-Liis Ivask. „Stress kujuneb välja järk-järgult. Esmalt on nn mesinädalad, kus töötaja töötab suure pühendumise ja entusiasmiga, näidates üles initsiatiivi ja andes endast maksimumi. Pikaajalise pinge korral, kui seda ei leevenda tunnustus, töökaaslaste toetus või rahulikum tööperiood, töötaja energia väheneb ja töötaja väsib.”

Kõrge stressitase, töö intensiivsus ning töö ja eraelu vahelise piiri kadumine on läbipõlemise olulised riskifaktorid. Eriti ohustatud on töötajad, kelle töös esineb rollikonflikte, kes saavad oma tööle vähe toetust ja tagasisidet, kelle töö nõuab rohket suhtlemist või vastutuse kandmist. Läbipõlemine tabab sagedamini häid töötajaid: pühendunud, kompetentseid ja organisatsioonile võtmetähtsusega inimesi. Tavapäraselt saavad esimesena käitumise muutusest aru töötaja lähedased ja tema kolleegid.

„Hea töökeskkonna ja töötajate tervise toetamiseks on oluline probleeme varakult märgata ja neile reageerida, seda peaks tegema nii tööandja, kolleegid kui ka töötaja ise,” ütles Mari-Liis Ivask.

Neli soovitust, kuidas vältida läbipõlemist

Esiteks peab pingelist tööd tegeval inimesel jätkuma julgust ja enesekehtestamise oskust, et erineva pingega tööperioodid tööandjaga läbi rääkida. Ning tööandjail peaks jätkuma tarkust ja tahtmist  pikaajalist perspektiivi prognoosida ja ülepinge sotsiaalseid riske maandada.

Teiseks aitavad tööpingest taastuda teadlikult võetud lühikesed pausid tööpäeva jooksul ja liikumine värskes välisõhus pärast tööpäeva. Vastavalt heale tavale peaks pause töös tegema keskmiselt korra tunnis: kas või mõni minut sirutamist, teistsuguseid liigutusi kui töös ja liikumist-võimlemist ning puhta vee joomist, mis keha turgutab ja ergutab, aitavad nii puhata kui ka ainevahetust parandada. Parim pingemaandaja on liikumine looduses pärast pingutavaid töötunde.

Kolmandaks tuleks ikka ja uuesti läbi ja üle rääkida sobiv töökoormus – seda nii iseenda kui ka tööandjaga ning arvestades teisi elurolle ja suhteid.

Neljandaks, kui töö, mida pakutakse, on vahendanud kolmas osapool või on see ajutine, peaks tööandja selgelt kirjeldama oma ärimudelit: kas tegemist on vabatahtliku tööga kogemuse omandamise eesmärgil, psühholoogilise tasu eest tehtava tööga või talendika staartöötaja üleostmisega konkurendilt. Inimesed lepivad ja loevad mõistlikuks selgitused, millest nad saavad aru ja mis on põhjendatud.

Allikas: tööelu.ee

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456