Alates 2010. aastast on tööandja brändingu agentuur Instar korraldanud igal aastal Eesti põhjalikumat noorte tööootuste uuringut. Igal aastal on tuhanded Eesti tudengid ja kutsekoolide noored jaganud ootusi tööandjatele ning hinnanud Eesti organisatsioonide atraktiivsust neile potentsiaalse töökohana.
- Foto: Scanpix/Panthermedia
Kodustöötamise, sotsiaalmeedia ja tööandja maine on kaheksa aastaga fööniksina tuhast tõusnud.
Naistepäeva puhul avaldas Instar ülevaate, kuidas on viimase kaheksa aasta jooksul muutunud Eesti noorte naiste ootused tööandjatele, võrreldes selleks 2010. ja 2017. aasta naistudengite ootusi.
Töötamine kooli kõrvalt on muutunud erandist reegliks. 2010. aastal tegeles enamik naistudengeid õppimisega ja vaid 42% töötas kooli kõrvalt. Kaheks aastaga on töötamine õpingute kõrval aga normiks muutnud ja 2017. aastal töötas 63% naistudengitest.
Võrreldes meestudengitega töötab poole vähem naistudenged juhina. Kooli kõrvalt töötavad naised peamiselt spetsilisti ja klienditeenindajana, vaid 6% töötas nii 2010. kui 2017. aastal juhina. Meessoost tudengite hulgas oli juhina töötavaid 2010. aastal kaks korda (12%) ja 2017. aastal ligi kolm korda (22%) enam.
Karjääriootuste poolest on näha, et naiste hulgas on kasvanud soov juhi positsioon saavutada. Kui 2010. aastal pidas alla poole (46% ) vastajatest juhi positsiooni saavutamist viie aasta perspektiivis oluliseks, siis 2017. aastal pidas seda oluliseks enam kui pool (53%) küsitletutest. Nii praegu kui kaheksa aastat tagasi oli kõige olulisem karjääri eesmärk areneda tunnustatud spetsialistiks.
Kompensatsioonipaketina on noored naised üha enam hakanud hindama tulemustasu – 2010. aastal pidas seda oluliseks 74% ja 2017. aastal 82%.
Aastate lõikes on naised järjekindlalt kõrgelt hinnanud töö paindlikkust ja lisapuhkuse kasutamise võimalusi. Suurim muutus puudutab kodustöötamise soovi. 2017. aastal pidas 77% naistudengitest kodus töötamise võimalust väga oluliseks, samas kui kaheksa aastat tagasi pidas seda oluliseks vaid alla poole küsitletutest – 47% .
Edu saavutamiseks tööandja ja värbamiskommunikatsioonis ei piisa sihtrühma kõnetavast mõjuvast ja eristuvat sõnumist – vaja on ka see sihtrühmani toimetada. Infokanalitena hindavad naistudengid endiselt infot, mis on ettevõtte karjäärilehel – 94% pidas seda väga oluliseks 2017. aastal ja 98% 2010. aastal.
Olemasolevate töötajate soovitused olid ja on endiselt naistudengitele väga olulised ja võrreldes meestudengitega on need naistele isegi tähtsamad. 91% naistest pidas 2010. aastal ja 92% 2017. aastal töötajate soovitusi tööandja kohta väga oluliseks. Meestel olid need protsendid vastavalt 87% ja 85%.
Infokanalite olulisim muutus puudutab sotsiaalmeedia rolli. 2010. aastal pidas vaid alla poole (45%) naistudengitest sotsiaalmeediat oluliseks kanaliks tööandja kohta info saamisel. Kaheksa aastat hiljem on sotsiaalmeedia tõusnud üheks olulisemaks tööandja kommunikatsiooni vahendiks, mida 79% naistest peab väga oluliseks.
Viimane oluline erisus tänapäeva ja kaheksa aasta taguse aja vahel tuleneb ettevõtte kui tööandja maine tähtsuse olulises kasvus. Kui 2010. aastal pidas vaid 53% naistudengitest töökoha valikul oluliseks ettevõtte kui tööandja mainet, siis 2017. aastal aastal pidas 97% ettevõtte kuvandit tööandjana oluliseks töökoha valikut mõjutavaks teguriks.
Selleks, et teada, kas tööandja on noorte hinnangul hea mainega ja atraktiivne, on noored tööootuste uuringu raames igal aastal hinnanud ettevõtete tuntust ja atraktiivsust tööandjana. Vaata
siit, kuidas Sinu ettevõtte tööandja atraktiivsus on viimase kaheksa aasta jooksul muutunud. Kõik tööandjate atraktiivsuse nimekirjad on alates 2012. aastast avalikult kättesaadavad Instari
kodulehel.
Eesti tudengite tööootuste uuringule vastas 2017. aastal 2539 naist ja 2010. aastal 2186 naist. Lisaks tudengite uuringule viidi 2017. aastal läbi ka Eesti kutsekoolide õpilaste, meditsiinitudengite ja kogenud töötajate tööootuste uuring.
2018. aasta Eesti tudengite, kutsekoolide ja meditsiinitudengite tööootuste uuring on peagi algamas ja uuringutulemused avaldatakse 2018. septembris koostöös PAREga toimuval atraktiivsete tööandjate päeval. Uuring annab peale põhjaliku ülevaate Eesti Y- ja alfa-põlvkonna ootusest ka ülevaate Eesti tööandjate tuntusest ja atraktiivsusest neid huvitavas järelkasvu sihtrühmas.
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.