IT-sektori tööjõukriisi tasub leevendada nii eestimaalaste kui välistööjõuga

Finestmedia kogemus väliseksperdi töölevõtmisest Career Hunt projekti raames näitab, et teisest majandus- ja kultuuriruumist pärit kolleeg annab ettevõttele märkimisväärselt väärtust juurde. Ta toob uusi mõtteid, ei lähtu kohalikul turul või regioonis juurdunud ajaloolistest dogmadest ja toob enesega alati kaasa ka uue kontaktide võrgu, mida Eestist kohapealt kuidagi ei leiaks. Rääkimata sellest, et nendele tippekspertidele makstakse ka väärilist töötasu, millelt makstavad maksud annavad väärika panuse riigikassasse.

Riik näeb välisekspertide Eestisse toomise vajadust ja on astunud reaalseid samme, et seda lihtsustada. Alates 2017. aastast ei kuulu sektori töötajadenam immigratsioonikvoodi alla ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IKT-programm on võtnud eesmärgi värvata Eestisse nelja aastaga 2000 väliseksperti. EASi Work in Estonia programm on teinud suurt tööd selle nimel, et Eesti oleks sihtriigina maailma IT-spetsialistide seas tuntud ja mainekas.

Kõrgema taseme ekspertide toomine Eestisse aitab veelgi tugevdada Eesti kui IT-riigi mainet, sest nende inimeste toel saame luua tõeliselt innovaatilisi lahendusi ja neid ka edukalt eksportida. Julgeksin isegi ennustada, et mida rohkem suudame luua tarku lahendusi, seda väiksem on tulevikus ettevõtete vajadus IT-inimeste järele.

Selleks, et ettevõtetel jaguks ressurssi väliseksperte värvata, on mõistlik kaaluda mõningate töölõikude allhankena ostmist väljastpoolt Eestit. Seda teed tasub minna just selliste tegevustega, mis ei nõua suurt väljaõpet, ei loo kõrget lisaväärtust ja võimaldab tänastel töötajatel keskenduda tegevustele, mis neid rohkem motiveerivad ja arendavad. Selline sisseostmise toel olemasoleva tööjõu „väärindamin on väikeses riigis nagu Eesti väga mõistlik samm.

Samas tuleb IT-projektide allhankimise juures silmas pidada seda, et sellised võtted tööjõuprobleemi pikas perspektiivis ei lahenda ning sektorit tugevamaks ja targemaks ei muuda. Lisaks liigub ka maksutulu niiviisi toimides teistesse riikidesse.

Samuti tasub silmas pidada, et Eesti-taoline väike ühiskond peaks alati kaaluma töökäte puuduse korral esimeses järjekorras omi ressursse – me ei tohiks teenuseid allhankena sisse ostes võtta ära võimalusi inimestelt, kes võiksid tõhusa ümberõppe korral IT-sektori tööjõupuudust leevendada. Näiteks Vali-IT projekt, milles ka Finestmedia on osalnud, tõestab, et töötuks jäänud või töötuse riskigruppi kuuluvad inimesed võivad saada uue tasuva töökoha IT-sektoris.

Kokkuvõttes võib öelda, et eks iga ettevõte peab kaaluma, mis on tema jaoks lühiajaliselt kõige mõistlikum ja kuluefektiivsem lahendus, aga ka seda, kuidas ta saab oma ettevõtte tööd korraldada nii, et vajadus pideva teenuse järele hoopis väheneks. IT-sektori tööjõuprobleemi lahendamiseks on aga vaja laiemat tegevust ning seda nii IT-ettevõtete endi kui ka riigi poolt.