Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Muudatused tööõiguses 2020. aastal
Tavapäraselt on uue aasta saabumise lävel põhjust rääkida muudatustest, mis mõjutavad uuel aastal tööõiguse maastikku. Seekordsed, 2020. aastal jõustuvad muudatused, mõjutavad paljusid töösuhteid puudutavaid valdkondi, sh vanemahüvitiste maksmist, isapuhkuse kasutamist ja Eestisse lähetatud töötajate töötingimusi. Õigusloome suunal on 2020. aastal oodata suuremat selgust paindlike töösuhete reguleerimise kontekstis. Järgnevalt kõigest lähemalt.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.