töökorraldus

Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Sandra Kuus selgitab, millal võib tööandja keelduda lapsepuhkuse andmisest.

Töötamise viis on viimase paari aastaga märkimisväärselt muutunud. Tänu uuele arusaamale tööga seotud väljakutsetest ja hüvedest on tekkinud võimalus tööd palju paremini korraldada.

Käimas on töökorralduse revolutsioon, seega tehkem Eestist kaugtöömaa, kirjutab Indrek Maripuu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Ilmselt on enamik tänastest juhtidest ka ise alustanud oma tööelu praktikandina, isegi kui tol ajal seda veel nii ei nimetatud. Mäletan, kui 25 aastat tagasi esimest korda SEB Panka suveks tööle tulin, siis – koha sain tänu tutvusele ja minu väljaõppele kulutati ei rohkem ega vähem kui pool tundi. Selle ajaga näidati mulle, kus asub garderoob, kust ma saan sobiva kostüümi ja kuidas teha pangasüsteemis makseid ning arveldusi sularahaga. Selle lühikese ülevaatega oligi mind tööle võetud.

Paar kuud tagasi küsiti minu käest, kas kaugtööd tehes ja üha jätkuva koroonakriisi kontekstis on võimalik luua ettevõtte strateegiat või seda uuendada ja muuta. Kas meeskonnad on valmis panustama ja mil viisil luua toimiv strateegia, kui arutelud ei toimu ühes ruumis külg külje kõrval? Toona vastasin, et just praegu on ettevõtte strateegia ülevaatamine vajalik ja lausa vältimatu.

Väljendeid „vaimne tervis“ ja „vaimne heaolu“ kasutatakse sageli võrdväärsetena, kuid need on erinevad mõisted ja need nõuavad erinevat lähenemist. Tööandjad peavad seda erinevust mõistma ja pakkuma töötajatele holistlikke hüvesid.