töökorraldus

Hiljutisest 1409 töötajat hõlmanud uurimusest selgus, et Austraalia töökohtades räägitakse pandeemia ajal liiga vähe vaimsest tervisest, samuti on kasvanud vaimse tervise murede hulk.

Juhid peavad looma kultuuri, mis toetab kaugtöötajaid ja võimaldab neil olla nähtavad, kaasatud ja aktiivsed meeskonda panustajad. Kõrvalejäetus, ebavõrdsus, ebaefektiivsus, eraldatus – need on vaid mõned hädad, millega hübriidse tööjõu juht peab tegelema ja toime tulema, kui soovib juhtida tulemuslikku, kiiresti kohanevat meeskonda.

Demograafiline olukord ja noore põlvkonna pealekasv ei anna väga optimistlikke noote töötajate värbamise vaates, tõdeb JELD-WENi personalijuht Karin Rändla. „Ka tootmistööle kandideerijate kohusetundlikkus jätab vägagi soovida ja inimeste hulk, kes ei ilmu tööintervjuule või proovipäevale, on ikka hirmutavalt suur.ˮ Millised mured on aga viimase pooleteise aastaga veel esile kerkinud?

Iga asutuse ja ettevõtte heaks toimimiseks on vaja koostööd ja häid suhteid. Üks võimalus suhete hoidmiseks on psühhodraama meetod.

Swedbanki personalijuht Ülle Pind tõdeb, et ühiskonnas tekkinud polariseerumine ja vastasseis vaktsineerimisele kandub ka ettevõtetesse. „Kui seni on tööandja pidanud tegelema selliste tööturul valitsevate väljakutsetega nagu üha kuumenev palgaturg, kompetentsete töötajate nappus ühes või teises valdkonnas, konkurentide ülepakkumised jms, siis hetkel tundub see ikkagi lihtsam ülesanne, võrreldes tõeliselt ohutu töökeskkonna loomisega. Eriti just pikaajalises vaates.ˮ

Suurest personalijuhtide küsitlusest selgus, et üks ja kindel katsumus, mis personalitöötajaid praegusel ajal kimbutab, on puudus kvaliteetsest tööjõust. Kuidas sellega rinda pistetakse ja milliseid väljakutseid personalieksperdid veel välja tõid? Arvamust avaldasid Swedbanki, ABB, Estanci, Lantmännen Unibake Estonia, HKScani ja teiste ettevõtete personalijuhid.