Taani tööturuekspert Peter Halkjær ütles, et paljud ettevõtted on sellise probleemiga korduvalt kokku puutunud: vaatavad avaldused läbi, kohtuvad intervjuudeks ja vestlevad, aga siis selgub, et töötaja polegi ametikohast huvitatud. „Uute töötajate leidmine on alati väga ajamahukas protsess. Ja seda enam on see tüütu, kui vastaspoole eesmärk pole mitte töökoha saamine, vaid see, et näidata end aktiivse tööotsijana ja saada tänu sellele edasi töötutoetust,” ütles ta.
Seotud lood
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Direktiiv ei kirjuta ette, kuidas palgad avaldada, kuid tööle kandideerija peab enne töövestlust või lepingu sõlmimist saama selle kohta selge info.
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele