Autor: Maria Tammesalu • 3. märts 2023

Kuulamine võimaldab personalitöötajal olla oma kolleegidele veelgi kasulikum. Töötaja saab leevendada vajadust endale olulistel teemadel rääkida ja olla ärakuulatud. Tõhusam kuulamine töökohal parandab koostööd, usaldust ja sisekliimat, võib aidata vältida konflikte ja vääritimõistmisi ning toetab töötajate tööalast õnnestumist.

1. Aitamise asemel ärakuulamine. Kui personalitöötajana on sinu kuulamine enamasti suunatud töötaja aitamisele (otsid tema jutust neid aspekte, milles saaksid talle reaalset abi osutada või probleeme tuvastada), siis proovi aitamise ja info ammutamise soov korraks kõrvale jätta ja olla töötaja jaoks selles hetkes kohal lihtsalt ärakuulajana. Iga peenelt varjatud või ilmselge juhendamine, soovitamine või nõuandmine pärsib vestluse mõttevoogu ja üsna tõenäoliselt takistab inimesel oma sisemist teejuhti kuulamast. Minu kliendid on öelnud, et aitamissoovi tagaplaanile panek võib olla tõsine katsumus, ja samas kinnitanud, et üllataval kombel võib rääkija ise lahenduseni jõuda.

2. Siiras huvi ja hinnangutevaba olek. Ole vestluspartnerist siiralt huvitatud, küsi vajadusel täpsustavaid küsimusi, näita poolehoidu ja mõistmist noogutuste ja sooja silmsidega. Kui märkad, et sinus tõusetuvad hinnangud rääkija suhtes, siis jäta need leebelt kõrvale. Kui suhtud vestluspartnerisse huviga ja püsid hinnangutest vaba, tunneb ta, et on inimesena oluline ja väärtuslik.

3. Pikem paus. Pausi pikendamine võib tunduda ebamugav, kuid sellega annad rääkijale ruumi omi mõtteid mõelda, mõelda neid lõpuni ja jõuda uute taipamisteni. Pane tähele, tihti jätkab rääkija mõne hetke möödudes ise oma juttu, kui sa vahele ei sega.

4. Suhtlemistõkete vältimine. Levinud suhtlemistõkked on jutule vahele segamine, lahenduste pakkumine (kui pole küsitud), teema naljaks pööramine. Võimalus kõva häälega oma mõtted välja öelda nii, et keegi huvitatult kuulab ja seejuures vahele ei sega, ei paku lahendusi, ei heida nalja ega hakka oma lugu jutustama, võib olla töötajale väga kasulik ja maandav kogemus. Suhtlemistõketest teadlikuks saamine on nii mõnegi minu kliendi enesekindluse kuulajana korraks kõikuma pannud. Ülemäära kriitiliselt ei tasu endasse siiski suhtuda, sest nende kasutamine on väga inimlik. Hea on neid tasapisi teadvustada ja hakata igapäevaelus märkama. See annab võimaluse käitumist soovitud suunas muuta.

Kuidas saada paremaks kuulajaks juba täna?

Kuulamine näib nii elementaarse tegevusena, mida seal veel õppida! Tuleb välja, et kuulamisoskust saab alati veel paremaks treenida. Kui tahad teada, kuidas, tule kuula Maria Tammesalu ettekannet 20. aprilli juhtimislaboris “Kuulamise kunst”.

Teeme koos praktilisi harjutusi, mis toetavad sinu kui hea kuulaja arengut. Saad kaasa nippe, mida hakata kasutama kohe.

5. Sobivad tingimused. Lepi vestluseks kokku segamatu aeg (te mõlemad ei ole planeerinud kattuvaid kohtumisi jms ning telefonid on täiesti vaigistatud) ja leia privaatne ruum (kus ei sega teiste lähedalolek, läbikäimine vms). Nii püsib mõlema vestluspartneri tähelepanu vestlusel.

6. Delikaatsus. Personalitöös on delikaatsus oluline, kuid ette võib tulla keerulisi olukordi, kus ühelt poolt tuleb olla töötajate eest seisja, teisalt tööandja esindaja. Kui lõid töötaja sügavamaks ärakuulamiseks head tingimused ja töötaja sind sel hetkel väga usaldas, on vaja olla väga teadlik, et mitte tema usaldust kuritarvitada. Kui näed, et töötaja rääkis rohkem, kui ta ehk muul juhul oleks rääkinud, siis ei tee halba vajadusel üle küsida, kas tema jaoks on sobilik jagada üht või teist aspekti kolmandate isikutega (jätame kõrvale olukorrad, kus õigusaktidest tulenevalt on teabe avaldamine kohustuslik). Tavapärasest sügavama kuulamise meetodit kasutades võid olla tunnistajaks töötaja avanemisele uute nurkade alt. Ole valmis, et see võib kaasatuua eetilisi dilemmasid. Dilemmade lahendamisel võid küsida abi töönõustajalt ehk superviisorilt.

Allikad

Atkinson, M.W. ja Chois, R.T. “Coaching samm-sammult", Intelligentne Grupp, 2010.

Lehtsaar, T. “Suhtlemiskonflikti psühholoogia”, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008.