Kahe rajaga palgaläbipaistvus: kontsernid jagunevad tegutsejateks ja ootajateks

Eestis tegutsevad Rootsi kontsernide tütarfirmad võivad juba sel suvel sattuda olukorda, kus seadus nõuab palgavahemike avaldamist, kuid emafirma seda ei luba. Vastutus jääb seejuures kohalikule juhile.

Palgadirektiiv nõuab tööandjatelt senisest selgemat ja läbipaistvamat palgakorraldust. Hiljutisel Personaliuudiste tööõiguse seminaril selgitas tööõiguse ekspert Heli Raidve direktiivi peamisi nõudeid ja kaasnevaid kohustusi.

Palgaläbipaistvuse direktiiv toob juba 2026. aastaks tööandjatele kohustuse avaldada enne töövestlust algtöötasu või selle vahemik. Soraineni tööõiguse eksperdid märgivad, et naaberriikide kogemus näitab: lahendus võib toimida, kuid selle rakendamisel on hulgliselt nüansse, mis vajavad Eestis täpset läbimõtlemist.

Minu siht on muuta palgakultuur Eestis ausamaks ja murda töötajate ärakasutamise mustreid, ütles personalitöö valdkonna aasta edendaja, Bolti tasustamise juht Evert Kraav.

Eesti riigikaitse ei tugine ainult kaitseväele, vaid meie kõigi valmisolekule panustada riigi julgeolekusse ühiselt. Selles on eriti tähtis roll kanda reservväelastel, kelle oskused ja valmisolek sõltuvad omakorda sellest, kas neil on võimalik osaleda õppekogunemistel teadmisega, et töökoht ja sissetulek on kaitstud. Just sel põhjusel tunnustab kaitseministeerium neid ettevõtteid ja organisatsioone, kes toetavad reservväelasi sisuliselt ja järjepidevalt, märgisega “Riigikaitsjate toetaja”.