Kas Rootsi pidur palgadirektiivile tekitab Eestis õigusliku konflikti?
Eestis tegutsevad Rootsi kontsernide tütarfirmad võivad juba sel suvel sattuda olukorda, kus seadus nõuab palgavahemike avaldamist, kuid emafirma seda ei luba. Vastutus jääb seejuures kohalikule juhile.
Rootsi valitsus teatas 31. märtsil 2026 ametlikult, et ei vii Euroopa Liidu palga läbipaistvuse direktiivi (EL 2023/970) üle kokkulepitud tähtajaks – 7. juuniks 2026. Otsus põhineb hinnangul, et direktiiv suurendab ebamõistlikult halduskoormust ning ei sobitu Rootsi kollektiivlepetel põhineva tööturumudeliga. Sama suunda on avalikult kaalumas ka Holland ja Taani.
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.