Värsked palgaandmed näitavad tulukääride süvenemist: kõrgepalgalised kimavad eest ära

Värske palgastatistika näitab, millist palka teenisid personali valdkonna töötajad 2025. aasta IV kvartalis. Vaatame üle, kui suur on eri ametipositsioonide keskmine palk ja mis suuna on võtnud palgalõhe, mis on siin sektoris üllatuslikult naiste kasuks.

Sooline palgalõhe on Eestis langenud ajalooliselt madalaimale tasemele, kuid see ei tähenda, et võrdne tasu oleks saavutatud. Statistikaameti andmed ja ökonomistide hinnangud viitavad sügavamatele struktuursetele põhjustele, millega organisatsioonid peavad tegelema.

Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2025. aastal 2092 euroni, mis on 5,6% rohkem kui aasta varem. Juhtivanalüütik Krista Vaikmets märkis, et kuigi palgad tõusid kõikides maakondades, oli kasv varasemate aastatega võrreldes aeglasem.

Eestis registreeritud töötus on aastaga märgatavalt vähenenud, kuid tööturu pilt ei ole ühtlane. Statistikaameti värskete andmete põhjal joonistuvad välja nii tugev regionaalne lõhe kui ka erinevused noorte, haridustasemete ja keeleoskuse lõikes, kirjeldab Bigbanki ökonomist Raul Eamets.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.