Heigo Kaldra: ESG on endiselt oluline, lihtsalt ilma bürokraatia ja osakondadeta

Valitsus kiitis heaks kestlikkusaruandluse edasilükkamise kahe aasta võrra, see otsus puudutab ligi 300 Eesti ettevõtet.

Kestlikkus hakkab päriselt tööle siis, kui see on loomulik osa ettevõtlusest ja juhtimisest. Täna on ESG justkui eraldi jupp, mingisugune aruanne või lisatöö, kirjutab Zero Waste Estonia tegevjuht Marianne Sepp.

ESG pole surnud. Me lihtsalt räägime sellest vales järjekorras ja vale nimega, kirjutab puhastusteenuse ettevõtte SOL Baltics tegevjuht Rinel Pius.

Alates 2025. aastast peavad kõik suurettevõtted, suured kontsernid ja turgudel noteeritud äriühingud (v.a. börsil noteeritud mikroettevõtted) esitama koos majandusaasta aruandega ka kestlikkusaruande, mis hõlmab kolme põhivaldkonda: keskkond (E – environmental), sotsiaalsed tegurid (S – social) ja juhtimine (G – governance), tuntud ka lühendi ESG all.

Töönädalat alustades vajatakse ühes kontoris uut varu piima, kohvi ja mullivett, teises tellitakse töötajatele lõunasöök ning kolmandas valmistutakse sündmuseks, kus lauale on tarvis kringlit, torti ja puuviljavaagnat. Neid argiseid toimetusi ühendab soov, et vajalik kaup jõuaks kohale võimalikult mugavalt ja väikese ajakuluga.