Kristi Saare: ettevõtja, kas sinu töötaja julgeb sünnitada?
Soov saada lapsi põrkub tööturul aegunud hoiakutega. Mis on motivatsioon saada rohkem lapsi, kui sa tead, et see mõjub sinu karjäärile hävitavalt ja sinu tööandja ei võta sind normaalsetel tingimustel tagasi, küsis investor Kristi Saare Äripäevas.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
Kuigi Äripäev viitab oma hiljutises juhtkirjas, et sündide teema on mitte väga majanduslehelik, siis vaidlen sellele jõuliselt vastu. Mis üldse majandust edasi viib, kui mitte inimesed? Iga sündimata jäänud laps on nii üks tulevikus puudu olev töötaja kui üks vähem tarbija, seega sündimuse pärast muret tundmine võiks olla lausa iga kapitalisti jaoks südameteema.
Seotud lood
Kui töötaja on sama tööandja juures töötanud kahes osas, loeb etteteatamistähtaegade arvestamisel ainult viimane järjestikune töösuhe, selgitab tööinspektsiooni jurist Vladimir Logatšev.
Vanemahüvitis ei ole mõeldud ainult emale või isale – kui vanemad puhkust ei kasuta, võib selleks õiguse saada ka vanaema või muu lähedane hooldaja. Uurime, millistel tingimustel see võimalik on.
Kui leping lõpeb „lume saabumisega”, võib tööandja lumehangede asemel kohtuasja saada!
Tähtajalised töölepingud võivad esmapilgul tunduda paindliku ja mugava lahendusena, kuid hooletult vormistatuna muutuvad need tööandjale tõsiseks riskiks. Tööõiguse ekspert Heli Raidve toob kohtulahendite ja eluliste näidete varal välja levinumad vead ja annab soovitused, kuidas neid vältida.
Eestis on levinud arusaam, et palk on individuaalne kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Päriselt ei saa sellega siiski nõus olla, sest niiviisi ei võeta arvesse tööandja kohustust kohelda töötajaid võrdselt.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.
Enimloetud
1
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
3
Viimased uudised
Inimese üldine psühholoogiline toimevõimekus on maksimaalne vanuses 55–60 eluaastat.
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
Üritused
Hetkel kuum
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
Mehed töötavad stabiilsemalt, kuid panustavad pereellu ja enesetäiendamisse vähem!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele