Vähene teadlikkus töötajate eripäradest võib suured talendid varju jätta

Nii ajutiste kui ka püsivate vaimse tervise eripäradega inimeste arv on ka Eesti elanike seas tõusvas trendis, mistõttu on nende eripäradega arvestamine personali ja mitmekesisuse strateegilises juhtimises üha olulisemad.

Kõik me oleme erinevad, aga on üks asi, mis kõiki inimesi ühendab. See on soov ennast teostada ja kuhugi kuuluda. Osa inimesi lihtsalt vajab edukaks soorituseks natuke rohkem tuge ja paindlikkust. Tööandjad, kes on valmis sellesse panustama, saavad endale lojaalsed ja pühendunud töötajad.

ATH võib olla vaibumatu, terve elu kestev katsumus, mis ilmutab end teinekord alles täiskasvanueas. Sageli siis, kui elu seab nõudmised, millega on raske toime tulla.

Vähenenud töövõimega inimesi on Eestis Töötukassa andmetel üle 95 000 ja nende arv on viimastel aastatel suurenenud. Vähenenud töövõimega inimestel on keerulisem leida endale sobivat töökohta. Sealjuures on vaimupuudega inimestel risk jääda tööturult välja kõige suurem.

Tervisekindlustus on tööandjate seas muutunud vaikimisi standardiks – justkui mõõdupuuks, kui palju ettevõte oma inimesi väärtustab. Ent üha sagedamini valitakse valmis tervisehüvede pakette, mis näevad küll head välja ja jätavad mulje sisukast investeeringust, kuid ei paku töötajatele tegelikku tuge.