Nii ajutiste kui ka püsivate vaimse tervise eripäradega inimeste arv on ka Eesti elanike seas tõusvas trendis, mistõttu on nende eripäradega arvestamine personali ja mitmekesisuse strateegilises juhtimises üha olulisemad.
![Kogu maailmas esineb vaimse tervise eripärasid 15–20% elanikkonnast. Euroopas sealjuures umbes 20–22% elanikkonnast.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=542e125e-b4d1-52dd-a528-d98ff3092032&width=3840&q=70)
- Kogu maailmas esineb vaimse tervise eripärasid 15–20% elanikkonnast. Euroopas sealjuures umbes 20–22% elanikkonnast. Foto: Andras Kralla
Eesti keeles pole välja kujunenud ühtset terminit nii ajutiste kui ka püsivate psüühika- ja käitumishäirete ja vaimse tervse eripärade mitmekesisuse kirjeldamiseks. Neid mitmekesisusi on tema sõnul nimetatud erisuguselt, näiteks neurodivergeediks, neuroloogiliseks mitmekesisuseks, neurovariatiivsuseks, neuroerinevuseks ja vaimse tervise eripäradeks, kirjutavad psühholoog Taimi Elenurm ja personalijuhtimise magister Karmen Mardik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Töötajate motivatsioon on kui tulesäde: kui seda õigel ajal kütusega toita, põleb see eredalt, kuid ilma hoolitsuseta võib leek vaibuda. Kuidas selle eest õigesti hoolt kanda, teab PersonaliDisaini värbamise projektijuht Diana Paabel.
Kiiresti muutuvas iduettevõtluse maailmas kerkib üha enam esile küsimus, kuidas kasvatada tulevikutalente ning pakkuda keskkonda, mis toetaks nende arengut ja tööandja juures püsima jäämist. Glia personalijuht Leelia Rohumaa jagab soovitusi.
Vaimse tervise toetamine on tööandjate jaoks võtmetähtsusega, mõjutades otseselt töötajate heaolu ja ettevõtte tulemuslikkust. Tarkvaraettevõte Scoro jagab 10 praktilist lahendust, kuidas personalijuhid saavad luua stressivaba ja toetava töökeskkonna.
Sügise saabudes viibime õues üha vähem. Ometi teame, et looduses liikumine on kõige lihtsam ja soodsam viis oma tervist hoida, räägib psühholoog ja Tervise Arengu Instituudi, tööinspektsiooni ja töötukassa koostööpartner tervisedenduses Taimi Elenurm.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.