Ekspert selgitab, kuidas plaanitud muutust päriselt ellu viia

Edukaks muudatuste elluviimiseks organisatsioonides ei piisa üksnes nutikatest lahendustest - määravaks saab muudatuste elluviimise võimekus, on Eesti juhtide 2025 uuringu kokkuvõte.

Kas ühel hommikul ärkasite üles, kuulutasite suure muutuse välja ja ootasite, et meeskond aplodeerib ning kõik hakkab iseenesest tööle? Või avastasite paari nädala pärast, et inimesed on segaduses, motivatsioon kuskil sokisahtli põhjas ja keegi ei mäleta enam, miks see kõik üldse käima lükati?

Üha sagedamini alustavad juhid uues rollis koos n-ö oma inimeste ja valmis reformiplaaniga. Väliselt näib see otsustav ja enesekindel, kuid organisatsiooni vaates võib tähendada usalduse kaotust enne, kui koostöö on alanud, usub juhtimiskoolitaja Kristjan Kaskman.

Miks silod ehk osakondade ja meeskondade kastides töötamine või ainult oma asja ajamine ei ole töötajate, vaid juhtimissüsteemi probleem, räägib meeskondade coach ja juhtimiskonverentsi Coaching 2026 programmimeeskonna liige Reesi Valge.

Töönädalat alustades vajatakse ühes kontoris uut varu piima, kohvi ja mullivett, teises tellitakse töötajatele lõunasöök ning kolmandas valmistutakse sündmuseks, kus lauale on tarvis kringlit, torti ja puuviljavaagnat. Neid argiseid toimetusi ühendab soov, et vajalik kaup jõuaks kohale võimalikult mugavalt ja väikese ajakuluga.