trahv

Ehkki uue määruse tulekut nimetatakse lausa reformiks, ei tule senistesse andmekaitse põhimõtetesse suuri muudatusi.

Illegaalsete välistöötajate probleemi oleks lihtne lahendada, kui panna Eestis sarnaselt Soomele tööjõu legaalsuse eest vastutama töö tellija, kellel on õigus seda peatöövõtjalt nõuda, kirjutab personalifirma Finesta juht Heikki Mäki.

Tööinspektsioon esitas oma ettepanekud töötervishoiu ja -ohutuse seaduse muutmiseks 2015. aasta novembris. Praeguses eelnõus kajastuvad mitmed meie ettepanekud, mille jõustumisel väheneb nii ettevõtja kui ka tööinspektsiooni halduskoormus.

Isikuandmete kaitse üldmäärus 2016/679 (määrus) jõustub 25. mail 2018. a, jäänud on vähem kui aasta. Määrusega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 95/46/EÜ, millel põhineb ka Eestis kehtiv isikuandmete kaitse seadus (IKS). Lähiajal tunnistatakse kehtetuks direktiivi Eesti riigisisesesse õigusesse harmoniseerinud IKS, sest edaspidi tuleb esmajärjekorras lähtuda otsekohalduvast määrusest, mille suhtes ei või kehtida dubleerivaid ega vastuolulisi õigusnorme.

Tööinspektsiooni selgitusel tähendab kiusamine eelkõige korduvat ebameeldival või alandaval viisil kohtlemist, mille vastu töötajal on end raske kaitsta. Tööandja ülesanne on sellist käitumist kui ohutegurit ennetada, olenemata sellest, kas kiusajaks on töötaja kolleeg, ülemus või tööandja klient.

Tänasest Äripäevast võib lugeda, kuidas inseneriettevõte kutsus appi juhtimisarvestuse spetsialisti, et see aitaks juhtkonnal mõista, miks nad on mitu aastat pääsmatus kahjumis. Asjatundjale polnud vaja sügavamat juurdlust, et öelda: firmas käis ohjeldamatu varastamine.