4. jaanuar 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kauaoodatud seadusemuudatusega pürgime turvalisema töökeskkonna poole

Tööinspektsioon esitas oma ettepanekud töötervishoiu ja -ohutuse seaduse muutmiseks 2015. aasta novembris. Praeguses eelnõus kajastuvad mitmed meie ettepanekud, mille jõustumisel väheneb nii ettevõtja kui ka tööinspektsiooni halduskoormus.

Töötervishoiu ja -ohutuse seaduse muudatustega vähendatakse halduskoormust ja parandatakse töötaja tervisekontrolli.

Kui varem pidi ettevõte teavitama inspektsiooni oma tegevuse alustamisest või muutmisest, siis seaduseelnõu järgi see kohustus tulevikus kaob. Saame sama informatsiooni äriregistrist ja ettevõtjad eraldi teadet meile saatma ei pea. Ehk senise kirjade ja teadete registreerimise asemel saame panustada enam sisulistesse tegevustesse.

Töötaja tervisekontrolli kohustus muutub konkreetsemaks

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse eesmärk on kehtestada töökeskkonnale nõuded, mis aitaksid ära hoida, ennetada ning vähendada töökeskkonnas esinevate ohtude mõju inimese tervisele. Meie ühine soov on, et inimese tervis tööd tehes kahjustada ei saaks. Nii on ka seaduses kõige olulisemad planeeritavad muudatused seotud töötaja tervisekontrolliga.

Praegu kehtiva seaduse järgi on tervisekontrollidel kaks peamist murekohta. Esiteks ei anna tööandjad töötervishoiuarstile piisavat infot töökeskkonna tegeliku olukorra kohta. Teiseks pakuvad töötervishoiuteenuse osutajad tööandjale liiga jäika pakett-teenust.

Seadusemuudatusega soovime senisest enam tervisekontrolli korraldamise vajaduse ning sisu seostada töökeskkonna riskide hindamise tulemustega. Uuenenud seaduses tuuakse välja need ohutegurid ja töölaad, mille korral on tööandja üheselt kohustatud töötaja tervisekontrolli saatma. Lisaks on seaduses täpsemalt sõnastatud need töökeskkonna ohutegurid, mille puhul tuleb tervisekontroll korraldada enne esimest kokkupuudet.

Psühhosotsiaalsed ohutegurid saavad rohkem tähelepanu

Teine oluline muudatus on seotud avalikus ruumis järjest rohkem tähelepanu saava psühhosotsiaalse ohuteguriga. Kui kehtiv seadus mainib vaid ühes paragrahvis psühholoogilist ohutegurit, siis muudatustega on kavas täpsemalt määratleda psühhosotsiaalse ohuteguri mõiste ning panna tööandjale kohustus rakendada abinõusid tervisekahjustuse ennetamiseks.

Kavandatava muudatusega defineeritakse psühhosotsiaalse ohutegurina õnnetus- või vägivallaohuga töö, töötaja ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastava töö nõudmine, pikaajaline üksinda töötamine ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud ohutegurid. Need kõik võivad mõjutada töötaja vaimset ja füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.

Kui seadus annab selgema sõnastuse ohuteguritest, siis on ka tööandjal lihtsam probleemiga tegeleda ning ka tööinspektoril kindlam suuniseid anda.

Vähenevad dubleerivad tegevused

Kolmas muudatus on seotud tööõnnetuste uurimisega ja see mõjutab eelkõige Tööinspektsiooni tegevust. Praegu kehtivale uurimise korrale vastavalt peab Tööinspektsioon uurima kõiki surmaga lõppenud õnnetusi. Tulevikus ei pea inspektsioon enam uurima neid tööõnnetusi, mille suhtes on algatatud kriminaalmenetlus ja mida uurib prokuratuur. See vähendab riigi dubleerivaid tegevusi. Samas ei jää inspektsioon kõrvale, sest alles jääb võimalus panustada prokuratuuri uurmisse oma töökeskkonnaalaste ekspertteadmistega.

Muudatuste jõustumisel lihtsustab Tööinspektsiooni tööd uus võimalus märgistada lindiga ala, kus asub kasutamiseks keelatud töövahend või ohtlik töötsoon. Seaduseelnõu jõustumisega võidavad nii tööandjad, töötajad kui ka Tööinspektsioon, sest uuenenud seadusega sõnastatakse seni käsitlemata mõisted, väheneb halduskoormus ja tööohutuse tagamine saab selgema raamistiku.

Põhiküsimus ametiühingute jaoks: kuidas tagada seaduse täitmine?

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muutmine on ametiühingute jaoks märgiline, sest töötajate jaoks on töötervishoid ja -ohutus üha suurema tähtsusega. Oleme juba aastaid oodanud reformi koos tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamisega.

Loomulikult kahetseme, et tööandjaid rahaliselt motiveeriv kindlustussüsteem (või riskipõhiselt diferentseeriv maksustamine) on taas eelnõust väljas. Arvame, et seaduseelnõus on töötajate jaoks nii positiivset kui ka negatiivset.

Ametiühingud tunnustavad, et praegu kehtiv töötervishoiu ja tööohutuse seadus loob iseenesest selge ja loogilise süsteemi ohtude ja tervisekahjustuste tagamiseks. Paraku jõuavad liiga vähesed tööandjad seaduse täitmiseni. Selle tulemusena vohavad registreerimata kutsehaigused ja näeme rekordeid töösurmade tabelis.

Kõik algab riskianalüüsist

Nii on meil raske nõustuda eelnõu autorite peamise lähtekohaga, milleks on tööandjate halduskoormuse vähendamine. Sellest eespool peab olema töötajate tervise kaitsmine ja seaduse massiline jõustamine. Samas usume, et kõik need eesmärgid on omavahel seostatavad ja saavutatavad, kui kogu tööohutusprotsess esimestest sammudest kuni järelkontrollini uuesti läbi mõelda ja tänapäevaste infotehnoloogiliste vahenditega teostada.

Kõik algab töökeskkonna riskianalüüsist – selle puudumine on praegu Tööinspektsiooni rikkumiste tabelis esikohal. Peame leidma viisi, kuidas riskianalüüsi olemasolu efektiivselt kontrollida. Soovitame siin loobuda senisest põhimõttest, et riskianalüüs on tööandja sisedokument, millele pole esitatud ühtegi kvaliteedinõuet. Oleme teinud sotsiaalministeeriumile korduvalt ettepaneku alustada kohe sobiva infosüsteemi väljatöötamist, mis võimaldaks kõigil tööandjatel oma riskianalüüsid lihtsa vaevaga tööinspektsioonile nähtavaks teha. Inspektsioon saab sel viisil teha esmast kaugkontrolli, nõuda analüüsi mitteesitajatelt nende esitamist mõistliku aja möödudes ning teha ka pistelist kontrolli analüüsi kvaliteedi osas.

Teiseks teame, et riskianalüüse tehakse väga erineva põhjalikkusega ja paljudest praegustest analüüsidest pole ohtude vältimisel mitte mingisugust kasu. Oleme püüdnud veenda tööala asekantslerit, et suuremates ettevõtetes tuleb nõuda litsentseeritud riskianalüütikute koostatud analüüside olemasolu. Selliste analüüside kvaliteedi eest võiks kaasvastutada töökeskkonna riskianalüüsi koda (audiitorite koja analoogina). Praegu sellist korraldust ei ole, kuid selle loomiseks on turul tegutsejad valmis. Väikeettevõtete tarbeks tuleb moderniseerida veebilehte Tööbik ja siduda see tööinspektsiooni süsteemidega.

Töötajate ja tööandjate koostöö

Praegu toimiva seaduse nõrk koht on ka töötajate osalemine riskianalüüside koostamisel ja nendes toodud probleemide lahendamisel. Tegime oma ettepanekud, kuidas töötajate esindaja positsiooni tugevdada. Töökeskkonna volinikku saab toetada või asendada ametiühing. Selleks, et garanteerida asjade tegelik läbiarutamine, soovitasime panna kohustuse, et regulaarsete arutelude protokollid on kohustuslik osa töökeskkonna dokumentatsioonis.

Kõik ideed, mis on suunatud teineteise trahvimisele töösuhte osapoolte vahel, ei tekita meie arvates ohutu töökeskkonna tagamisel head koostöö õhkkonda. Seetõttu on ametiühing väga teravalt vastu leppetrahvide rakendamisele, eriti kui need on ühepoolselt töötajate vastu suunatud. Vahevariandina oleme kaalunud võimalust, et leppetrahvi saaks kokku leppida ainult vastastikusena, ehk säilib ka võimalus tööandjatelt leppetrahvi nõudmiseks, kui need oma kohustusi ohutusvaldkonnas piisavalt tõsiselt ei võta.

Tööandjad: ootame, et eelnõuga saaks vastutus paremini jagatud

Toomas Tamsar, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja

Eesti Tööandjate Keskliidu arvates on positiivne, et töötervishoiu ja -ohutuse seaduse muutmisega luuakse võimalus leppetrahvi rakendamises kokkuleppe sõlmimiseks töötajate tööohutuse nõuete täitmise motiveerimiseks. Kahjuks võib praktikas nimetatud sätte rakendamisel tekkida probleeme, sest kehtivate töölepingute muutmiseks on vaja töötaja nõusolekut, mida töötajad ei pruugi anda, sest nad ei ole vastutuseks valmis.

Eelnõuga suurendatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest rakendatavaid trahvimäärasid, mille eesmärk on motiveerida tööandjaid senisest enam täitma töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Need tööandjad, kes tegelevad tööohutuse tagamisega, teevad seda niigi. Kuna tööjõudu jääb aina vähemaks, siis tahab enamik tööandjaid oma inimesi hoida ja seda ka ilma trahviähvarduseta.

Kuna raskete tööõnnetuste statistika näitab, et suurem osa õnnetustest on tingitud töötajapoolsest ohutusnõuete rikkumisest, on tööandjate soov, et töötaja võtaks veelgi suurema vastutuse töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmise eest. Seetõttu ootame, et lisaks TTOS muutmise eelnõus toodud muudatustele saaks vastutuse küsimus veelgi paremini lahendatud.

Kaugtöö nõuab töötaja vastutust

Arvestades, et aina enam levivad kaugtöö erinevad vormid, vajab kiiresti muutmist sellega seotud tööohutuse ja vastutuse regulatsioon. Tööandja ei saa vastutada juhul, kui töötaja töötab vabalt valitud kohas. Näiteks, kuidas saab tööandja kontrollida, et tööajal on õige valgustus ja ta istub korrektselt laua taga. Samas, pikaajaliselt ebakorrektses asendis töötades võib töötajal tekkida tervisekahjustus.

Veelgi enam, et näiteks kodukontoris töötaja komistab vaiba otsa ja kukkudes murrab käeluu ning see toimub töö ajal. Ebaõiglane on sellisel juhul tööohutuse eest vastutavaks pidada tööandjat. Oleme seisukohal, et tuleks eristada töökohta ja tööaega, mis on tööandja kontrolli all ning tema kontrolli alt väljas olevat töökohta ja tööaega.

Üldpildis loodame, et tööohutuse- ja tervishoiu regulatsiooni nüüdisajastamine astub ühte jalga uute töövormide kujunemise tempoga ja järjest enam usaldatakse töötajat ise oma tervise ja ohutuse eest vastutust võtma.

Allikas: Tööinspektsiooni ajakiri Tööelu

Autor: Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456