Tööohutuse tagamine muutus lihtsamaks

Eesti tööealine elanikkond väheneb ja vananeb ning seetõttu on üha suuremaks väljakutseks hoida inimesi tervena tööl ja ennetada töövõime vähenemise tõttu tööturult väljalangemist. Töökeskkonnal on oluline mõju inimeste tervisele ja heaolule. Seetõttu oleme võtnud ette töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kaasajastamise, et muuta seaduse nõuded selgemaks ja lihtsamini rakendatavaks ning tühistada mitmed ajale jalgu jäänud ning ebaselged töökeskkonna nõuded.

Kõigepealt on oluline rõhutada, et kui ettevõtetes on juba täna olemas toimiv töötervise ja tööohutuse korraldus, ohutusreeglid on paika pandud ning töökeskkonna riskid on hinnatud, siis ei pea kohe midagi muutma asuma. Ekslikult on kõlama jäänud arvamus, et kogu töötervishoiu ja tööohutuse korraldus muutub. Nii see kindlasti ei ole.

Esiteks rõhutame seaduses veelgi selgemalt, et töötaja tuleb tervisekontrolli saata lähtuvalt töös esinevatest ohtudest ning arvesse tuleb võtta riskide hindamise tulemusi. Muutus see, et esimene tervisekontroll tuleb teha nelja kuu jooksul alates tööle asumisest, mitte esimese kuu jooksul, andes nii tööandjale rohkem paindlikkust tervisekontrolli korraldamisel. Lisaks toome seaduses selgelt välja töökeskkonna ohud, mille esinemisel tuleb töötaja saata tervisekontrolli enne ohuteguriga kokkupuudet (bioloogilised ohud, kantserogeenid, plii ja selle ühendid, asbestitolm, öötöö).

Teiseks muutus töötajate juhendamine paindlikumaks. Edaspidi on tööandjal rohkem paindlikkust otsustada, kuidas töötajate juhendamine ja väljaõpe läbi viia ja kes seda ettevõttes teeb. Ka esmaabi korralduse nõuded muutusid paindlikumaks. Tööandjal on edaspidi võimalik otsustada mitu esmaabiandjat määrata või millised esmaabivahendid peavad olema töökeskkonnas kättesaadavad, lähtudes ettevõtte vajadustest.

Uue võimalusena lisandus töötajale ja tööandjale võimalus kokku leppida leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Et kaitsta töötajat ebamõistlike kokkulepete eest, ei tohi töötaja poolse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest kokku lepitav trahv ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu. Tööandja poolse nõuete rikkumise eest kokku lepitavale leppetrahvile ülempiiri ei ole.

Suurenesid ka trahvimäärad töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Edaspidi on tööinspektsioonil õigus töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest määrata kuni 32 000 euro suurune trahv.

Seaduses oli ka mitmeid tööandja teavituskohustusi, mis olid ebavajalikud ja liigset bürokraatiat tekitavad. Seetõttu kaotati ära tööandja kohustus teavitada tööinspektsiooni töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning töökeskkonnanõukogu iga-aastasest tegevusest, samuti oma tegevuse alustamisest ja tegevusala muutmisest.