Edukas ettevõttes on järjest olulisem efektiivsus, mis peegeldub ka ettevõtete koolitussoovides. Järjest populaarsemad on ajajuhtimise, efektiivse koosoleku pidamise ja ka toimiva kommunikatsiooni koolitused.
Asjalik koolitus innustab mõtlema kastist väljapoole.
  • Asjalik koolitus innustab mõtlema kastist väljapoole.
  • Foto: pixabay.com
Koolituse tellimune algab vajaduse selgitamisest
Arutage, kas koolitusvajadus on olemas.Räägi avameelselt sellest, kus tekivad tööolukorras kitsaskohad, milliste võtetega neid vältida saaks ja kus selliseid võtteid õppida saab.
Tee selgeks praktiline vajadus. Kui üks programme tundev töötaja suudaks kujundada vajalikud reklaammaterjalid, siis on koolitamine mõttekam mitmekordsest teenuse ostmisest.
Pane numbrid paberile. Küsi tööandjalt, mis juhtuks parimal võimalusel pärast koolitust ja mis juhtuks halvimal juhul. Halvimal juhul kaotab ta koolituseks läinud raha, parimal juhul võib firma kasumist suurendada ja saada endale motiveeritumad töötajad.
Tea oma argumente. Võib olla, et tööandja pole mõelnud selle peale, et meeskonnakoolituse käigus õpitakse koostööd või et areneda saav töötaja on motiveeritum.
Ole valmis minema kompromissile. Võib juhtuda, et lähed küsima turundusalast koolitust aga avastatakse hoopis su puudlik keeleoskus. Siiski saad võimaluse õppida ja ennast arendada.
„Asjalik koolitus innustab mõtlema kastist väljapoole,” sõnab DPD personali- ja kvaliteedijuht Annika Oruaas. DPD on ettevõttena aru saanud, et töötajate koolitamine on kasulik nii otseselt kui kaudselt. „Täieneb ettevõtte oskuste ja teadmiste pagas, kasvab meeskonna koostöö, ollakse oma valdkonna teemadega kursis, saame luua koostöösuhteid,” loetleb Oruaas koolitamise plusse. tõdeb, et praegu panustatakse töötajate arendamisse rohkem kui varem. „Ettevõtted on hakanud mõtestama oma protsesse ja soovivad neid parandada,” ütleb ta. Populaarsete koolituste hulka on jõudnud personalitöö, arenguvestluste ja koosolekute korraldamine ning ka ajajuhtimine. 
Personaliekspert Koolituste koolitaja Ülle Mugu
Kohustuslikud ning vabatahtlikud koolitused
Lisaks spetsiifilistematele oskustele on väga palju universaalseid oskusi, mis toovad kasu nii klienditeenindajale kui ka tippjuhile. Ülle Mugu arvab, et kõige tähtsamaks võib pidada suhtlemisoskust. Tema sõnutsi on seda pädevust seni alahinnatud. „Koolitusel ütlevad õppijad tihti imestunult, et aga mida ma seni teinud olen – ma ju polegi osanud suhelda!” räägib Mugu.  Ka RA koolituste juhataja ja koolitaja Krista Silbaum
Kristjan Otsmann tõstab esile nii emotsionaalset intelligentsust kui ka teadmiste rakendamist. „Järjepidev areng ja oma töö paremaks muutmine, tillukeste sammudega ja iga päev, on väga olulised,” sõnab ta. Koolitusest on kasu igal juhul
Kuigi on näha õpihimu suurenemist ja koolituste valik laieneb, tuuakse eestlaste puhul esile, et meil puudub oskus õpitud teadmisi praktikas kasutada. Lisaks heidetakse ette vähest julgust ja loovust ning vanemaealiste puudulikku arvutikasutusoskust. Ka kõike seda saab koolitustel arendada ja veakohti teades saab neile rohkem tähelepanu pöörata.Ülle Mugu räägib oma kogemusest, et tihti tullakse saama konkreetseid teadmisi, aga lisaks lahkutakse isikliku kasvu, sotsiaalsete suhete ja hea eneseväljenduse oskusega. „Mitmest meie kursusest on välja kasvanud tihedat koostööd tegevad professionaalide kogukonnad,” toob ta esile veel ühe plussi. Annika Oruaas ütleb, et DPD-l on kombeks pärast iga koolitust töötajatelt tagasisidet küsida ja hinnata tulemuslikkust arenguvestluste käigus. Nii on kindel, et kõigil on õpitud oskustest ka kasu ja keegi ei käi koolitusel lihtsalt istumas.
Allikas: sekretar.ee (artikkel ilmus Äripäeva erilehes Koolitus)
Autor: Liisi Konovalov

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele