Mida töötajad tegelikult tahavad?

See on tegelikult sotsiaalse kultuuri tuumaks. Juhtiva innovaatilise kultuuridisaini ettevõtte Gapingvoidi kaasasutaja ja juht Jason Korman on öelnud, et kultuur on konstruktsioon, täpsemalt n-ö sotsiaalne konstruktsioon. Kormani sõnul ei sünni muutus töötajate väljaõppest ega premeerimisest, vaid see toimub sotsiaalselt.

Tööpsühholoogina olen ma Kormani järeldustega täiesti päri. Väljaõpe töötab harva, see ei muuda inimesi. Inimesed muutuvad sotsiaalsete kokkupuudete kaudu.

Firmajuhi töö on seega luua kultuur, sotsiaalne konstruktsioon, millesse inimesed saavad end asetada. Töötaja karistustest või preemiatest palju kõrgemal kohal peab olema osalus selles kultuuris. Grupikuuluvusest saab eesmärk iseeneses. See müüb.

Mitte palgatõus, vaid oma tiim annab töötaja elule sügava tähenduse, eesmärgi ja kuuluvustunde. Sestap peavad Kormani sõnul juhid keskenduma Maslow' püramiidi kõrgematele, mitte madalamatele astmetele. Töötaja eneseteostusvajaduse peab ja suudab rahuldada grupikuuluvus ja sotsiaalne kultuur.

Inimeste sidumine sotsiaalse konstruktsiooniga

Kuidas inimesi sellisesse kultuuri tuua? Kui sa lähed tööle näiteks riidepoodi Zappos, saab sinust zapposlane ehk teisisõnu on inimesel vaja siduda oma identiteet grupiga. Tarvis on rituaale ja reliikviaid. Gruppi peavad siduma ühised uskumused ja käitumismallid, grupi liikmed peavad süvasuhtluse kaudu üksteiselt õppima, tundma end üksteise seltsis mugavalt ja üksteist usaldama. Grupikuuluvuse tähendus ongi see, mis müüb. Karistused või preemiad ei ole olulised.

Kui grupikuuluvus annab inimesele sügava tähenduse ja eesmärgi, tõuseb tema tootlikkus iseenesest. Psühholoogide sõnutsi asendub tõukemotivatsioon tõmbemotivatsiooniga: tõukemotivatsiooni puhul peab inimene täitma ülesande, et rahuldada oma vajadusi või jõuda eesmärgini, tõmbemotivatsioon tõmbab inimest ise enda poole.

Teisisõnu, kui inimene tunneb sügavat sidet ja eesmärki, olles osa millestki endast suuremast, ei saa teda enam peatada.