Eestis kasvab paindliku tööaja ja kaugtöö trend

Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu tõi analüüsi tulemuste põhjal välja, et töösuhte paindlikkus on Eestis viimastel aastatel kiiresti kasvanud. „Pärast majanduskriisi on tööaja paindlikkus Eestis suurenenud ja jõudnud järele Euroopa keskmisele näitajale – tervelt 65% Eesti ettevõtetest pakub paindlikku tööaega. Kasvab ka kaugtöö võimalusi pakkuvate tööandjate hulk ja kaugtööd saab teha ligi viiendik Eesti töötajatest – seegi näitaja sarnaneb Euroopa keskmisega,” selgitas Vallistu. Tööaja ja -vormide paindlikkuse kasvu põhjus võib Vallistu sõnul olla selles, et majanduskriisi ajal toimus paindlikkuse võimaldamises langus, kuid nüüdseks on Eesti ületanud kriisi-eelse taseme ja näitajad on kasvanud Euroopa Liidu keskmisest kiiremini.

Arenguseire Keskuse tööturu tuleviku uurimisprojekti raames uuris Kenti Ülikooli sotsioloogia õppetooli professor dr Heejung Chung paindliku töö arengut nii tööaja paindlikkuse, kaugtöö kui ka autonoomse tööaja lõikes. „Analüüsi tulemused räägivad selget keelt – juhi või eksperdina töötaval inimesel võib olla kaheksa korda suurem ligipääs kaugtööle ja neli korda suurem ligipääs ajapaindlikule tööle kui näiteks müügitööd tegeval inimesel,” sõnas Vallistu. Analüüs tugines Euroopa töötingimuste uuringu ja Euroopa ettevõtete uuringu andmetele.

Kõige sagedamini võimaldavad töötajatele paindlikkust Eestis suured ettevõtted, kuid paindlikkust võimaldatakse sageli vaid osale töötajatest. Väikesed ettevõtted võimaldavad paindlikku tööd harvem, kuid sel juhul on see tihti võimaldatud kõikidele töötajatele. Teistes Euroopa Liidu riikides on võrreldes Eestiga paindlikule tööle suurem ligipääs väikeste laste vanematel. „Eesti tulemused sellist trendi veel ei näita,” kinnitas Vallistu.